Pühapäeval, 28.11 oli taas toomkoolitund. Tunnid toimuvad üle pühapäeviti lastele, noortele kui täiskasvanutele. Lapsed rääkisid advendiajast ja harjutasid jõulunäidendit. Täiskasvanutele kõneles sel korral Toomas Mäeväli, teemaks oli orel. Esialgu tegime nö. kuiva trenni, kohvitassi taga sai kuulatud- vesteldud orelist üldiselt kui ka meie kodukiriku pillist.
Vahemärkuseks- keda rohkem huvitab meie kiriku orel, on suurepärane võimalus sellest lugeda koguduse kodulehel http://eelk.ee/tallinna.toom.
Peale "toreetilist tundi" oli meil hea võimalus minna ka orelit kuulama. Koguduse organist Kadri Ploompuu tutvustas meile erinevaid nüansse oreli juures ja lõpuks oli suurepärane võimalus meil ka lausa oreli sisse pugeda.
Aitäh, Toomas ja Kadri kauni tunni eest!
teisipäev, 30. november 2010
esmaspäev, 29. november 2010
Advendikalender (29.11)
Teise maailmasõja ajal aitas üks sõbralik kohalik Malais põgenenud sõjavangil jõuda rannikule ja sealt edasi vabadusse.
Mõlemad mehed taarusid läbi peaaegu läbimatu tihniku. Ei olnu teed ega jälgegi inimestest. Kurnanud sõjavang pöördus oma saatja poole ja küsis:" Kas sa tead ikka kindlalt, et see on õige tee?"
Vaevalises inglise keeles vastas saatja:"Siin ei ole mingit teed. Mina olen tee."
Samad sõnad on öelnud ka Jeesus. Meiegi elu sarnaneb teekonnaga džunglis. Kui me hoidume usaldavalt tema lähedusse, viib ta meid kindlasti eesmärgile. Tema on tee!
Mõlemad mehed taarusid läbi peaaegu läbimatu tihniku. Ei olnu teed ega jälgegi inimestest. Kurnanud sõjavang pöördus oma saatja poole ja küsis:" Kas sa tead ikka kindlalt, et see on õige tee?"
Vaevalises inglise keeles vastas saatja:"Siin ei ole mingit teed. Mina olen tee."
Samad sõnad on öelnud ka Jeesus. Meiegi elu sarnaneb teekonnaga džunglis. Kui me hoidume usaldavalt tema lähedusse, viib ta meid kindlasti eesmärgile. Tema on tee!
pühapäev, 28. november 2010
Advendikalender (28.11)
Kord maal rännates nägin ühe talumehe küünikatusel tuulelippu. Nooleteravikul olid sõnad: "Jumal on armastus".
Uudishimulikuna läksin läbi värava talunikult küsima, mida see kiri tähendab: "Kas te usute, et Jumala armastus aina muutub?"
"Oh ei, üldsegi mitte," vastas farmer, "ma tahtsin sellega öelda, et Jumal on ikka armastus ja jääb selleks- puhugu tuul kust suunas tahes."
Uudishimulikuna läksin läbi värava talunikult küsima, mida see kiri tähendab: "Kas te usute, et Jumala armastus aina muutub?"
"Oh ei, üldsegi mitte," vastas farmer, "ma tahtsin sellega öelda, et Jumal on ikka armastus ja jääb selleks- puhugu tuul kust suunas tahes."
reede, 19. november 2010
Seeniorid NOVEMBRIS
Novembrikuu seeniorid on peetud. Taas üks südamlik ja kordaläinud olemine. Traditsiooniliselt olid prouad laua rikkalikult katnud ja kohvitassi taga oli mõnus juttu vesta ning kuulda. Õpetaja Urmas Viilma peatus igavikulistel teemadel- on ju käes kirikuaasta lõpp. Lugu, mille toel teemat arendati, rääkis abielupaarist, kus naine oli oma eluga rahul, õnnelik ja Jumalale tänulik. Mees aga soovis veel ja veel ja veel suuremat maalappi, et seda harida (ja rikkust koguda). Kui aga ühel päeval mees murdus ja tema maine elutee otsa sai, oli talle vajalik vaid väike maalapike- paar meetrit pikk ja sedapalju sügavgi. Et ta viimsele teekonnale saata.... lihtne lugu, aga samas sedavõrd tõene ja ligidalolev.
Edasi läks juba lõbusamalt. Seekord oli meil kolm sünnipäevalast- neid ootasid ikka lilled ja tervituskaart ning õnnitluslaul.
Ja siis saabus kauaoodatud üllatuskülaline. Seekord astus läbi näitleja MADIS MILLING. Madise kohta käib päris palju märgusõnu: näitleja, raadiohääl, telesaatejuht, poliitik, õpetaja, kaitseliitlane jne. Kõigist neist ja teistest põnevatest teemadest me seekord kuulda saimegi. Alustades "Maiest ja Valduris" ning "Kelgukoertest" kuni riigikaitseõpetuse õpetaja ametini välja. Igatahes suured tänud Madis Millingule.
Koosolemise lõpetas taas peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.
Järgmist korda juba oodatakse. 15.12 on jõuluhõnguline koosviibimine ja loodetavasti saabub meile ka jõuluvana. Eelkõige aga laulame advendiajalaule ja räägime Suurest Armastusest- Jeesuslapse sünnist.
Taaskohtumiseni!
Edasi läks juba lõbusamalt. Seekord oli meil kolm sünnipäevalast- neid ootasid ikka lilled ja tervituskaart ning õnnitluslaul.
Ja siis saabus kauaoodatud üllatuskülaline. Seekord astus läbi näitleja MADIS MILLING. Madise kohta käib päris palju märgusõnu: näitleja, raadiohääl, telesaatejuht, poliitik, õpetaja, kaitseliitlane jne. Kõigist neist ja teistest põnevatest teemadest me seekord kuulda saimegi. Alustades "Maiest ja Valduris" ning "Kelgukoertest" kuni riigikaitseõpetuse õpetaja ametini välja. Igatahes suured tänud Madis Millingule.
Koosolemise lõpetas taas peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.
Järgmist korda juba oodatakse. 15.12 on jõuluhõnguline koosviibimine ja loodetavasti saabub meile ka jõuluvana. Eelkõige aga laulame advendiajalaule ja räägime Suurest Armastusest- Jeesuslapse sünnist.
Taaskohtumiseni!
esmaspäev, 15. november 2010
VÄLIS-EESTI JA KODU-EESTI... II OSA- PRESIDENT TOOMAS HENDRIK ILVESE KÕNE
Austatavad piiskopid,
head sõbrad!
Meie rahva ja riigi ning luterliku kiriku saatus on üksteisega läbi aja tihedalt seotud. Kirik oli osa meie kultuurilisest ärkamisest, ta on pakkunud kodutunnet ning olnud teenäitajaks. Meenutan, et veel enne Eesti riigi loomist sai maakirikust iseseisev rahvakirik, andes tuge oma riigi rajamisele.
Kirik on kasvanud ja kannatanud koos Eestiga. Okupatsioon lahutas sunniviisil nii rahva kui kiriku. Kõige raskemal ajal jätkas eestikeelne kirik tööd parema ühiskonna ning kaasinimeste heaks mõlemal pool raudset eesriiet.
Eestis hoidis kirik ennast alal vaatamata vaenavale okupatsioonile. Andis pikas öös lootust ja lohutust ning seisis vaimse surutise vastu. Väljaspool Eestit pakkus kirik tuge neile, kes olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma, alustama uut elu võõrastes tingimustes. Kirik aitas hoida Eesti vaimu ja Eesti traditsioone.
Täna sõlmitud nähtava ühtsuse leping lõpetab meie luterlikule kirikule võõraste võimude poolt peale sunnitud kaheks jagamise ja taastab ühise koguduse. Eesti riik on alati ning põhimõtteliselt toetanud okupatsiooni tulemusel lahutatud ühingute ja seltside ühendamist. Ainult nii saame kokku tuua ja liita seda, mida kurjus läbi oma kommunistidest käsilaste lahutas.
Head kirikulised,
nagu ma juba eespool ütlesin, kirik on olnud kodutunde pakkujaks ning teenäitajaks ka keerulistel aegadel. Praegune majanduslikult raske aeg, kui tööd ei jagu kõigile ning paljudel kipub vaim väsima, annab meile kõigile võimaluse ja paneb kohustuse abistada oma võimaluste piires lähedasi ja kogukonna liikmeid. Kirik saab olla siingi teenäitajaks, olla inimestele toeks nii sõna kui teoga. Üksteise toetamine ja hoolimine aitavad hoida meie kodu, meie rahvast ja meie riiki.
Tänan teid!
head sõbrad!
Meie rahva ja riigi ning luterliku kiriku saatus on üksteisega läbi aja tihedalt seotud. Kirik oli osa meie kultuurilisest ärkamisest, ta on pakkunud kodutunnet ning olnud teenäitajaks. Meenutan, et veel enne Eesti riigi loomist sai maakirikust iseseisev rahvakirik, andes tuge oma riigi rajamisele.
Kirik on kasvanud ja kannatanud koos Eestiga. Okupatsioon lahutas sunniviisil nii rahva kui kiriku. Kõige raskemal ajal jätkas eestikeelne kirik tööd parema ühiskonna ning kaasinimeste heaks mõlemal pool raudset eesriiet.
Eestis hoidis kirik ennast alal vaatamata vaenavale okupatsioonile. Andis pikas öös lootust ja lohutust ning seisis vaimse surutise vastu. Väljaspool Eestit pakkus kirik tuge neile, kes olid sunnitud oma kodumaalt lahkuma, alustama uut elu võõrastes tingimustes. Kirik aitas hoida Eesti vaimu ja Eesti traditsioone.
Täna sõlmitud nähtava ühtsuse leping lõpetab meie luterlikule kirikule võõraste võimude poolt peale sunnitud kaheks jagamise ja taastab ühise koguduse. Eesti riik on alati ning põhimõtteliselt toetanud okupatsiooni tulemusel lahutatud ühingute ja seltside ühendamist. Ainult nii saame kokku tuua ja liita seda, mida kurjus läbi oma kommunistidest käsilaste lahutas.
Head kirikulised,
nagu ma juba eespool ütlesin, kirik on olnud kodutunde pakkujaks ning teenäitajaks ka keerulistel aegadel. Praegune majanduslikult raske aeg, kui tööd ei jagu kõigile ning paljudel kipub vaim väsima, annab meile kõigile võimaluse ja paneb kohustuse abistada oma võimaluste piires lähedasi ja kogukonna liikmeid. Kirik saab olla siingi teenäitajaks, olla inimestele toeks nii sõna kui teoga. Üksteise toetamine ja hoolimine aitavad hoida meie kodu, meie rahvast ja meie riiki.
Tänan teid!
VÄLIS-EESTI JA KODU-EESTI LUTERLIKUD KIRIKUD ÜHINESID I osa
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku nähtavat ühtsust kinnitava lepingu sõlmimise tänujumalateenistus toimus laupäeval, 13. novembril 2010 algusega kell 12 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.Eesti lähiajalugu on peale Teist maailmasõda olnud suuresti seotud oma rahvuse, kultuuri ja tõekspidamiste hoidmise ja talletamisega. 1944. aasta põgenikelaine tulemusena tekkinud eesti kogukondades maailma erinevais paigus alustati tööd koguduste loomiseks.
Kirik jätkas oma teenimistööd nii okupeeritud Eestis kui vabas maailmas. Vaatamata sellele, et nii kirikust kui rahvast jooksis läbi okupatsiooni eraldav joon, teeniti ühte rahvast ja Jumalat.
Taasiseseisvumine avas uued võimalused dialoogiks ühe kiriku üle. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku ühendamise nõukogu väljendas 30. aprillil 1993 Stockholmis seisukoha, et me oleme olnud üks kirik.
13. novembril 2010 kirjutasid Tallinnas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Andres Taul alla nähtava ühtsuse lepingule, mis kinnitab meie ühist usku ja on vajalik meie rahvasse rebitud haava parandamiseks ning on osaks rahva tervendamisel.
28. novembril 2010 tähistatakse nähtava ühtsuse taastamise tänupäeva Torontos. Kiriku ülemkarjane on peapiiskop, asukohaga Tallinn ning Välis-Eesti piiskopkond jätkab tööd oma ajalooliselt välja kujunenud piirkondades väljaspool Eestit.
Refereeritud EELK kodulehelt www.eelk.ee
Fotod: Mari-Ann Kelam
teisipäev, 9. november 2010
Ah, et vaikus majas?
Tegelikult on hoopis olnud nii toimekas nädal, et siia pole lihtsalt mahti olnud tulla. Aga eelmise nädala märksõnad kõnelevad enese eest:
- 13. 11 -jumalateenistuse ettevalmistus
- fotostendi koostamine/uuendamine
- küsitlus koguduseliikmete seas- kas alustada uuest aastast jumalateenistust kell 11 või jääda praeguse aja juurde (10.00)
- 13.11-jumalateenistuse ettevalmistus
- jõulupostkaartidega tegelemine- hinnaküsimised, kujundamismõtted jne.
- Toomkiriku hea sõbra Illar Kannelmäe viimsele teekonnale saatmine
- kirikukohv
- kas 13.11 jmalateenistust juba mainisin? Ah, et mis siis toimuma hakkab? Eks sellest siis, kui õige aeg käes:). Väike vihje on muidugi allpool olemas, kus vaatate sissekannet "novembrikuu toomkiriks".
Homme on talgupäev. Turistidele kirik suletud! Kui tahad appi tulla, siis kell 9.00 alustame koristustöödega. Ikka selleks, et 13.11 oleks kõik korras ja väärikas:)
esmaspäev, 1. november 2010
Nüüd süttib KÜÜNLAID tuhandeid...
Ah, et natuke vara jõululauluks? Õige ta on, aga paratamatult meenus mulle seesama kaunis jõuluviis, kui valmistasime laupäeval (30.10) ise küünlaid. Nimelt pakkus Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson välja idee vanadest küünlajuppidest valada uued, pikad küünlad. Nii asusidki nobedad näpud Toomkogudusest ja Rootsi-Mihklist laupäeval tööle. Töö ei olnud eriti keerukas, kuid aega ja kannatust nõudev. Esmalt tuli töövahendid ette valmistada. Selleks sidusime sukavarda külge kahe küünla tahid. Et taht sirge püsiks, sidusime tahi allaotsa kruvid raskuseks. Seejärel paigutasime kaks suusakeppi kahe tooli vahele nii, et sukavardad saaksid koos tahiga seal nagu pesunööril kuivada/taheneda. Tõesti naljaks kui palju vahendeid läheb sul vaja- ja selliseid, mis on mõeldud hoopis teiseks otstarbeks (vardad, kruvid, suusakepid...). See selleks, mingem edasi! Selliseid "pesunööre" oli kolm. Ja keskel seisis tool suure pütiga, mida tuli pidevalt täita vedela, kuuma vahaga. Kolm kärmet naist muudkui kastsid tahi "supsti" vaha sisse ja kohe kuivama, uus varras tahtidega vaha sisse ja kuivama. Igal naisel oli umbes 20 varrast (seega 40 küünalt). Kui rida oli lõpetatud algas kõik jälle otsast peale. Omad väikesed nipid olid ka- liiga kauaks ei tohi tahti vaha sisse jätta, muidu see ei kogu enda ümber uut vahakihti vaid sulatab hoopis eelmise lahti. Tegelikult oli tegemist päris kannatustnõudva tööga, sest ühte küünlapaari tuli vaha sisse kasta umbes 40-50 korda. Et saada sellist "kaubanduslikku" jämedust. Aga mitte järjest (vahepeal pidi ju tahenema), ikka rida lõpuni ja otsast peale. Samal ajal oli köögis teine käbe toimkond, kes vaha sulatas ja meile muudkui juurde tõi. Lisaks tavapärastele pikkadele künaldele sai valatud ka väikestesse kausikestesse värvilisi "lauaküünlaid". Tore oli see, et tegijaid oli piisavalt, nii saime ka nö. meeskonna vahetuse teha ja kohvitassi taga muljeid vahetada. Kui küünlad valmis said valatud ja need olid ka tahenenud, tulid need vardakülest lahti võtta ja ka alumine osa sirgeks lõigata.
Igatahes suur tänu Patrikule ja tema koguduse rahvale, kes meid kampa kutsusid ja kogemusi jagasid. Omalt poolt tahan lisaks tänada meie kogudusest Kadrit, Markot ja seenioridest proua Mare Viidingut, kes kõik oma panuse andsid küünalde valmistamisel!
Peagi tulevad siia pildid toredast päevast!
Igatahes suur tänu Patrikule ja tema koguduse rahvale, kes meid kampa kutsusid ja kogemusi jagasid. Omalt poolt tahan lisaks tänada meie kogudusest Kadrit, Markot ja seenioridest proua Mare Viidingut, kes kõik oma panuse andsid küünalde valmistamisel!
Peagi tulevad siia pildid toredast päevast!
Novembrikuu Toomkirikus
Kolmapäeval, 3. novembril kell 18 – LEERITUND käärkambris
Laupäeval, 6. novembril kell 12 – ORELIPOOLTUND – Piret Aidulo
Pühapäeval, 7. novembril kell10 – MISSA ehk armulauaga jumalateenistus. Jutlustab õpetaja Urmas Viilma, organist Kadri Ploompuu, flöödil Külli Kelder. Pärast jumalateenistust KIRIKUKOHV.
kell 11.30 – LEERITUND käärkambris
Kolmapäeval, 10. novembril kell 18 – LEERITUND käärkambris
Laupäeval, 13. novembril kell 12 – E.E.L.K ja EELK nähtava ühtsuse kinnitamise tänujumalateenistus armulauaga ehk MISSA. Jutlustab E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul, organist Kadri Ploompuu.
Pühapäeval, 14. novembril kell 10 – Isadepäeva MISSA ehk armulauaga jumalateenistus. Jutlustab õpetaja Urmas Viilma, organist Kadri Ploompuu.
kell 12 – Toomkool lastele, noortele ja täiskasvanutele kirikus
kell 15 – Armulauaga jumalateenistus MERIVÄLJA PANSIONIS
Kolmapäeval, 17. novembril kell 15 – Seenioride koosviibimine koos üllatuskülalisega. Ootame juurde uusi osalejaid!
kell 18 – LEERITUND käärkambris
Laupäeval, 20. novembril kell 12 – ORELIPOOLTUND – Ene Salumäe
Igavikupühapäeva MISSA ehk armulauaga jumalateenistus. Jutlustab peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, organist Ene Salumäe. Pärast jumalateenistust KIRIKUKOHV. Kell 11.30- Leeritund.
Kolmapäeval, 24. novembril kell 18 – LEERITUND käärkambris
Laupäeval, 27. novembril kell 12 – ORELIPOOLTUND – Kadri Ploompuu
Pühapäeval, 28. novembril kell 10 – 1. advendi, kirikuaasta alguse MISSA ehk armulauaga jumalateenistus. Jutlustab abipraost Patrik Göransson, organist Kadri Ploompuu.
kell 12 – Toomkool lastele, noortele ja täiskasvanutele kirikus
Usupuhastuspühast Toomkirikus
Eile, 31.10 tähistati üle kogu maailma luterikirikutes usupuhastuspüha. Ehk teisiti võiks ju ütelda, et pidasime sünnipäeva. Toomkiriku jumalateenistus oli pidulik ja sünnipäeva vääriline. Sel pühapäeval oli tegemist ka praostkonna kooride vahetuspäevaga. Nii saime nautida Viimsi Püha Jakobi koguduse kammerkoori, keda juhatas Andrus Kalvet. Orgnistiks oli sel korral EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna juhataja Kesrti Petermann. Taas oli rõõm kirikus nii rohkearvuliselt kaasateenijaid näha. Nii võib ju nimetada iga kirikulist, sest just kõik koos me seda jumalateenistusel olemegi- kaasateenijad.
Pärast jumalateenistust koguneti Toomkooli tundidesse. Lapsed kogunesid orelirõdu alla, koguduse saali, kus kõneleti kirikust (nii hoonest, kui mõistest ´kirik´üldisemalt). Noored arutasid sümbolite teemal ja püüdsid neid leida ka meie kodukirikust. Käärkambri rõdul oli võimalus veel mõttetööd jätkata. Täiskasvanud kogunesid aga kantseleisse, kus õpetaja Urmas Viilma pidas loengu Martin Lutheri elust ja reformatsioonist. Tuli tõdeda, et teema, mis tundub ühele "korralikule luterlasele" selgamast-selgem, vajab ikka ja jälle värskendamist ja meeldetuletamist. Kohvitassi juures juttu ajades, sai ka teistel üldkiriklikel teemadel vesteldud.
Üks ütlemata kena pühapäev oli. Taas sai kohata armasid inimesi enda ümber.... taas sai veendutud, et mida me teeme, on õige ja hea ja vajalik.... tehes seda Issandale. Tänud Temale!
Pärast jumalateenistust koguneti Toomkooli tundidesse. Lapsed kogunesid orelirõdu alla, koguduse saali, kus kõneleti kirikust (nii hoonest, kui mõistest ´kirik´üldisemalt). Noored arutasid sümbolite teemal ja püüdsid neid leida ka meie kodukirikust. Käärkambri rõdul oli võimalus veel mõttetööd jätkata. Täiskasvanud kogunesid aga kantseleisse, kus õpetaja Urmas Viilma pidas loengu Martin Lutheri elust ja reformatsioonist. Tuli tõdeda, et teema, mis tundub ühele "korralikule luterlasele" selgamast-selgem, vajab ikka ja jälle värskendamist ja meeldetuletamist. Kohvitassi juures juttu ajades, sai ka teistel üldkiriklikel teemadel vesteldud.
Üks ütlemata kena pühapäev oli. Taas sai kohata armasid inimesi enda ümber.... taas sai veendutud, et mida me teeme, on õige ja hea ja vajalik.... tehes seda Issandale. Tänud Temale!
Tellimine:
Postitused (Atom)