Päeva teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel
Päeva evangeelium: Mt 25:14-30
Päeva juhtsalm: Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju,
ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48
Päeva laul:
OH VAGA JUMAL, KES - KLPR 326
Sõnade autor: Johann Heermann (1585-1647)
Tõlkija: teadmata Viisi autor: teadmata
10. nelipühajärgse pühapäeva piiblilugemised kutsuvad meid Jumalalt saadud ande ustavalt, arukalt ja vastutustundlikult kasutama.
Päeva psalmi antifonis kõlab üks lihtsamaid, kuid olulisemaid palveid:
Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda. Ps 119:169
Päeva evangeelium, mis jutustab tuntud loo sulastest, kellele peremees usaldas oma varanduse “igaühele tema suutlikkust mööda” (Mt 25:15), annab lõpuks kokkuvõtva õpetuse meile jagatud andide kasutamiseks:
Sest igaühele, kellel on, antakse,
ja tal on rohkem kui küllalt,
kellel aga ei ole,
selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Mt 25:29
Päeva laulus kostab aga palve nii ihu kui hinge tervise eest, et ustavale teenimisele järgneks kord õnnis hingamine:
Oh vaga Jumal, kes kõik annid meile annad!
Mul anna tervist ning et terve ihu sees
mul oleks puhas hing ja rahu südames!
Las’, mis mu kohus on, mind ustavalt ka teha,
et saaksin oma töös Su õnnistust ma näha! KLPR 326
Laulu sõnade autor Johann (Johannes) Heermann (mõnedes allikates ka Heerman) kuulub barokiaja ja saksa koraalipoeesia kuldaja tuntuimate ja olulisemate kirikulaulude loojate hulka. Tema lauludel on tänagi kindel koht paljudes luterlikes lauluraamatutes.
KLPR-st leiame 5 Johann Heermanni lauluteksti: kolmekuningapäevaks Oh Jeesus Kristus, valgusta (KLPR 57, saksa keeles „O Jesu Christe, wahres Licht“), passioonides ja kannatusnädala kantaadimuusikas kasutatud Suure Reede laul Mis oled Sina, armas Jeesus, teinud (KLPR 92, „Herzliebster Jesu“), lapse palvelaul Mind, Jumal, kaitse armuga (KLPR 429), armulaualaul Mu helde Karjane, oh Jeesus (KLPR 224, „Herr Jesu Christe, mein getreuer Hirte“) ja tänase pühapäeva päeva laul, kirikulaulude põhivarasse kuuluv palvelaul Oh vaga Jumal, kes (KLPR 326, „O Gott, du frommer Gott“).
Alam-Sileesias Raudtenis protestantidest vanemate viienda lapsena sündinud Johann Heermann oli oma õdedest-vendadest ainus, kes haigusi trotsides ellu jäi ning ema soovitusel otsekui tänuks selle eest teoloogiale ja vaimuliku ametile pühendus. Heermanni varane kooliharidus jäi küll haiguse ja kesiste majanduslike võimaluste tõttu lünklikuks, kuid pärast gümnaasiumiõpinguid Breslaus ja Briegis sai ta hiljem tänu headele toetajatele reisida ja koolitada end mitmeski ülikoolis (Fraustadt, Leipzig, Jena, Strasbourg).
Vaimulikuks ordineerimise järel oli Heermann aastaid sünnilinna lähedal asuva väikse Köbeni (Chobienia) linna koguduse õpetajaks. Mitmed rasked katsumused nagu katk, 30-aastane sõda, vastureformatsioon ja vaesus räsisid linna ja kogudust. Isiklikke kannatusi lisas ka abikaasa surm ja tema enda nõrk tervis, mis hakkas üha enam takistama tööd vaimulikuna, kuni sundis sellest lõpuks päriselt loobuma. Oma elu viimased kümmekond aastat veetis Heermann pensionil olles ja kirjatööle pühendudes Poolas Lissas (Leszno).
Johann Heermanni luuleand ilmnes juba teismelise eas. 1608. aastal omistati talle Brieg’is poeta laureatus’e tiitel. Heermann kirjutas vaimulikke laule ja palvetekste nii ladina kui saksa keeles. Üks tema esimesi trükis ilmunud kogusid oli „Flores ex Otfridi Evangeliorum vireto“ (1609). Heermanni enam kui 400-st luuletusest on eriti tähendusrikkad tema lohutuslaulud. Ta andis välja ka jutlusekogusid, millega saavutas laia lugejaskonna.
Johann Heermanni on peetud Martin Lutheri ja Paul Gerhardti vahelise aja tähelepanuväärseimaks saksa kirikulaulude loojaks. Tema suurimaks mõjutajaks oli Martin Opitz oma luulereformidega, kuid tuntavad on ka keskaegse müstika mõjud. Heermanni lauludes ei esine veel pietistlikule luulele omast sentimentaalsust, kuid tema värssides on rohkem subjektiivsust kui varase reformatsiooni luules.
Kõige olulisemaks peetakse Heermanni 1630. aastal Breslaus ilmunud laulukogumikku „Devoti musica cordis: Hauss- und Herz-Musica“, kus vaheldumisi kirikuisade tekstidele põhinevate lauludega on Heermanni oma originaallooming. Sellest kogumikust on pärit nii tema kuulsaim laul “Herzliebster Jesu, was hast du verbrochen” (Mis oled Sina, armas Jeesus, teinud KLPR 92) kui ka tänase pühapäeva päeva laul Oh vaga Jumal, kes (KLPR 326, “O Gott, du frommer Gott”).
See Heermanni üheks parimaks peetud igapäevane palvelaul, on loodud ilmselt vahemikus 1623-1630 Köbenis ning on kuulunud üsna pea esmase trükis ilmumise järel nii saksa kui tänu kiirele levikule ka paljude teiste rahvaste lauluraamatutesse.
Selle laulu kõik 8 salmi leiame ka tänase Saksa lauluraamatu Evangelisches Gesangbuch põhiosast 9 muu Heermanni lauluteksti hulgast (EG 495).
Laul on olemas ka nii meie põhja- kui lõunanaabrite lauluraamatuis („Oi hyvä Jumala“ Virsikirja 520 ja “Ak Dievs, Tu labais Dievs” Dziesmu Gramata 323) ning tuntud ka inglisekeelsena („O God, Thou faithful God“).
Johann Heermanni üle sajandite ja maade kandunud laulude tähendusest räägib tänapäeval kasvõi seegi fakt, et Heermann on võetud Ameerika Ühendriikide luterliku kiriku pühakute kalendrisse (26. oktoober, samal päeval ka Paul Gerhardt ja Philipp Nicolai, „The Calendar of Saints of the Lutherian Church“).
Laulu tõlkija on teadmata, kuid eestikeelsetes lauluraamatutes on Johann Heermanni laule juba pool sajandit pärast luuletaja surma.
Ka selle, täna saksa kirikulaulude kuldajastu üheks tuntuimaks lauluks kujunenud Oh vaga Jumal, kes (KLPR 326), leiame eestikeelsena 18. sajandi algusest. Nii kõlab selle 8-salmilise laulu esimene salm Riias 1726. aastal ilmunud lauluraamatus „Monned Laulud, Mis surest Laulo=Ramatust on mahha jänud...“ üsna samamoodi kui tänagi:
1726
Oh wagga Jummal kes
keik andet meile annad;
keld on mis eal on
kes keig eest murred kannad
mul anna terwist ja
et terwe ihho sees
mul olgo puhhas hing
ja öigus südames.
1991
Oh vaga Jumal, kes
kõik annid meile annad,
kelt on, mis iial on, -
kõik mured Sina kannad.
Mul anna tervist ning
et terve ihu sees
mul oleks puhas hing
ja rahu südames!
Laul on olnud püsivalt eestikeelsetes lauluraamatutes läbi kolme sajandi kuni Kiriku Laulu- ja Palveraamatuni välja, kuhu on jõudnud selle laulu 3 esimest salmi.
Laulu viisi autor on teadmata, ehkki nii Punscheli Koraaliraamat (P. 230) kui ka ilmselt just sealt Oh vaga Jumal, kes (KLPR 326) laulu nimiviisi autori andmed üle võtnud Kiriku Laulu- ja Palveraamat märgivad selleks ekslikult Johann Heermanni nime.
Saksa lauluraamatu Evangelisches Gesangbuch (EG 495) andmetel on antud meloodia esimesi kordi trükis ilmunud Regensburgis (1675) ja Meiningenis (1693) välja antud laulukogumikes.
Saksa lauluraamat toob selle Heermanni ühe tuntuima laulu „O Gott, du frommer Gott“ laulmiseks ka teise viisi, mis on algselt pärit juba 16. sajandi esimesest poolest nn Calvini Psalterist ja ilmunud sajand hiljem (1648) Braunschweigis. Samade juurtega viisi leiame ka Punscheli Koraaliraamatust (P. 231 „Wie gnädig warst du Gott“ või „Sa oled viimseksi“).
Inglisekeelses keskkonnas lauldakse seda Johann Heermanni laulu „O God, Thou faithful God“ viisiga, mis meil tuntud eelkõige Salomon Francki laulu Oh ära jäta mind sõnadega (KLPR 327, nimitekstiks märgitud „Ei ilmast hooli ma“ / „Anbetungswürd’ger Gott“ P. 227).
Mitmed heliloojad on kasutanud Johann Heermanni koraalitekste ja nende tekstide juurde kuuluvaid meloodiaid oma koraaliteemaliste teoste alusena. Kuna „O Gott, du frommer Gott“ on juba ilmselt algusest peale olnud seotud mitme erineva viisiga, on näiteks Johann Sebastian Bach oma erinevates kantaatides ja orelipartiitas kasutanudki selle teksti juures kõiki kolme eelpoolmainitud viisi.
Seda Heermanni koraali erinevate viisidega on kasutanud oma teoste teemaks peale J. S. Bachi ka mitmed teised heliloojad nagu G. F. Kaufmann, J. L. Krebs, C. P. E. Bach, G. A. Homilius, J. Brahms ja M. Reger, aga ka Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kauaaegne juhatuse liige ja jumalateenistuste organist professor Hugo Lepnurm oma koraalieelmängus.
Tekst: Ene Salumäe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar