VALMINUD ON UUS KOGUDUSE KODULEHEKÜLG! BLOGI LÕPETAB TEGEVUSE!

Suur rõõm on teile teatada, et lõpuks on valminud uus koguduse kodulehekülg. Selle leiate aadressilt toomkirik.ee
Kuna uus kodulehekülg on väga mitmekülgne ja pakub kõike infot koguduse kohta, lõpetame selle blogi. Samas püsib see muutumatult veel mõnda aega üleval, et huvilised saaksid vanemaid postitusi lugeda (näiteks varasemaid päevalaule).
Aitäh kõigile huvilistele, kes te koguduse blogi lugemas käisite. Kohtumiseni uuel koguduse kodulehel!

Päeva laul (2.10.11)

16. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Jumala hoolitsus

Päeva evangeelium: Lk 10:38-42

Päeva juhtsalm: Heitke kõik oma mure Tema peale,

sest Tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:7

Päeva laul:

MIKS KUI PAGAN, INIMENE-KLPR 357

Sõnade autor: Laurentius Laurenti (1660-1722)

Tõlkija: teadmata

Viisi autor: Johann Georg Ebeling (1637-1676)

Jeesus õpetab, et Jumalasse uskuv inimene ei pea tundma muret iga asja pärast. Taevane Isa kannab tema eest hoolt ja aitab otsida seda, mis on tähtsaim – Jumala riiki ja Tema õigust. Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest, kõlab päeva psalmi antifon (Ps 55:23). Nõnda vabastab Jumal inimese tegema head oma ligimesele ja aitab meeles pidada Jeesuse sõnu: „Õndsam on anda kui võtta!“ Päeva palves palume Loojat, kes kannab hoolt oma loodu eest:

Aita meil jätta oma väikesed ja suured mured Sinu kätte

ning Sind usaldades taotleda ennekõike Sinu riiki.

Päeva laulu sõnum on lihtne ja selge: erinevalt asjatult muretsevaist paganaist võivad kristlased, kes Jumala armuriiki ülemaks peavad, loota kõiges Tema peale ja rõõmsalt tänumeeles usaldada Loojat.

Miks kui pagan, inimene, häda sees homse eest oled mureline?

Mis sind raske mure aitab?

Jumal see vaiksesti sind, kui nälg on, toidab.

Ei ta sind või jätta jälle aitmata, siis kui sa loodad Tema peale.

Meil on õiget usku vaja!

Jumalast, kes kinni hakkab, ei jää ta abita,

rahus valvab, magab. KLPR 357

Laulu sõnade autor Laurentius Laurenti(i) (mõnedes allikates ka Lorenz Lorenzen), viljakas pietistlik laululooja, sündis Husumis (Schleswig) jõuka ja muusikalembese kodanlase peres. Pärast muusikaõpinguid Kielis sai temast 1684. a. Bremeni toomkiriku kantor ja muusikadirektor, kus ta töötas ühtekokku 38 aastat kuni oma surmani. Tema pietismist mõjutatud lauludest on 150 trükitud. Neist olulisim on kogumik „Evangelia melodica“ (1700), mis sisaldab pühapäevastele evangeeliumiperikoopidele loodud laule.

Saksa praegusesse lauluraamatusse Evangelisches Gesangbuch on jäänud Laurenti’lt vaid kaks laulu: „Ermuntert euch, ihr Frommen“ (EG 151, Oh ärka, usklik rahvas KLPR 177) ja ülestõusmispühade laul „Wach auf, mein Herz, die Nacht ist hin“ (EG 114, Mu süda, ärka virgu, meel KLPR 111).

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on lisaks neile kahele veel kaks Laurentius Laurenti laulu: äsja (29. septembril) möödunud peaingel Miikaeli ja kõikide inglite päeva, kodusemalt nn laste ja inglite püha ehk mihklipäeva laul Kõik inglid taeva valguses (KLPR 150, saksa keeles „Die Engel, die im Himmelslicht“) ning tänase pühapäeva päeva laul Miks kui pagan, inimene (KLPR 357, saksa keeles „Warum willst du doch für morgen“), kust pärineb ka sageli söögipalvena kasutatud salm :

Kas on linnukesel muret,

kust ta saab, mis ta sööb?

Kas ta nälga sureb?

Tema loodab Looja peale,

hüppab seal oksa peal,

rõõmsalt tõstab hääle. (KLPR 357:4)

Seesama laulusalm on Eestimaal hakanud elama muust laulust eraldi oma elu ning lisaks lauluraamatus olevale Johann Georg Ebelingi koraaliviisile lauldakse seda üha sagedamini regilaulule sarnasel eesti rahvaviisil. Ilma sõnade autorile üldse viitamata on see salm rahvaliku regilauluna trükitud nii Eesti baptistide-metodistide-nelipühilaste laulukogumikus Vaimulikud Laulud (nr. 587, Tallinn 1997) kui ka oikumeenilises noortelaulikus OIKU (nr. 217, EKN 2003).

Laulu tõlkija on teadmata. Tänase pühapäeva päeva laulu Miks kui pagan, inimene (KLPR 357) võib eestikeelsena leida juba nn Vanast Lauluraamatust (1741, 1829. aasta kordustrükis nr. 295). Seal ja ka 1892. aastal trükitud Vana Lauluraamatu täiendustega kordustrükis (nr. 171) on see Laurentius Laurenti laul 17-salmilisena! Kahe salmi võrra lühendatuna (ära jäetud salmid 12 ja 16) seisab laul 1864. aasta nn proovilauluraamatus (nr. 159).

Uus Lauluraamat (1899/1900) sisaldab ühtekokku 8 Laurentius Laurenti lauluteksti, teiste hulgas laulu Miks kui pagan, inimene (ULR 503). Selles raamatus on laul aga poole lühem ehk 7-salmiline (Vana Lauluraamatu salmidest ära jäänud salmid 4, 5, 9-14, 16 ja 17), millest edasi Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse on jõudnud 6 salmi ehk kõik peale viimase.

Kui võrrelda laulu vastavaid salme Vanas Lauluraamatus ning Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, võime rõõmuga tõdeda, et selle Laurentius Laurenti laulu eestikeelsed sõnad on säilinud praktiliselt muutumatuna ligi kolm sajandit ning on sellisena arusaadavad ja kõnekad tänaselgi päeval!

Laulu viisi autor Johann Georg Ebeling, saksa muusik ja teoloog, sündis ja kasvas Lüneburgis sealse mitmekülgse muusikamaailma keskel. Pärast teoloogia õpinguid Helmstedti ülikoolis leidis ta Braunschweig-Lüneburgi hertsogis Christian Ludwigis toetaja oma erakordsele muusikaandele ning võttis mõnda aega osa Hamburgi Collegium Musicum’i tegevusest. 1662. aastal siirdus ta kantoriks Berliini Püha Nikolai kirikusse, kus 25-aastasest Johann Georg Ebelingist sai selles ametis kuulsa Johann Crügeri mantlipärija, seda ka Grauen Kloster’i gümnaasiumi õpetajana. Samal ajal oli Berliini Nikolai kiriku vaimulikuks tuntud kirikulaulude looja Paul Gerhardt, kellega Ebelingil sündisid lisaks tööalastele ka väga lähedased perekondlikud suhted. 1668. aastast kuni oma varase surmani (kõigest 39-aastasena) oli Johann Georg Ebeling Stettinis muusikadirektor sealses Carolinum’i gümnaasiumis ja kantor Stettini Maarja kirikus.

Johann Georg Ebelingi suurimaks teeneks võib lugeda Paul Gerhardti laululoomingu jäädvustamist ja laiemale levikule kaasaaitamist. Just sel raskel ajal, mil Paul Gerhardt nn tolerantsusediktile allakirjutamise tõttu vaimuliku ametist kõrvaldati, kogus Ebeling kokku Gerhardti laulud ja andis aastail 1666/1667 välja kogumiku 120 Paul Gerhardti lauluga, millest suur osa oli tema poolt viisistatud nö kaasaegse helikeele vaimuga sobivamate meloodiatega. Ebelingi kirikulaulu muusikaliseks eeskujuks ei olnud enam Genfi psalteri tüüpi lakoonilised viisid, vaid itaalia barokiaja sooloaariad erksa rütmi ja maaliliste meloodiajoonistega. Hiljem said need viisid Wittenbergi teoloogidelt kõva kriitikat kui „ilmalikud“ ja „kergemeelsed“ ning seetõttu kirikusse sobimatud. Nii on Ebelingi enam kui sajast Gerhardti tekstile loodud viisist tänasel päeval kasutusel vaid väga üksikud. Põhjuseks võib siiski olla ka see, et enamus Gerhardti laule olid enne Ebelingi loodud uusi viise juba rahva seas vanade viisidega juurdunud. Sellest hoolimata on Johann Georg Ebeling oma eelkäija Johann Crügeri kõrval olulisim Paul Gerhardti tekstide viisiautor.

Tänases saksa lauluraamatus Evangelisches Gesangbuch olevad kolm Ebelingi viisi ongi kõik Paul Gerhardti tekstidele. Nende hulgast leiame ka tänase päeva laulu viisi Paul Gerhardti sõnadega „Warum sollt ich mich denn grämen?“ (EG 370), eesti keeles Miks mu süda ennast vaevab (seda teksti KLPR-s ei ole, leidub ULR 504), mis ilmus 1666. aastal Ebelingi poolt välja antud Paul Gerhardti laulude kogus.

Ehkki saksa lauluraamatus toodud viis võrreldes meie Kiriku Laulu- ja Palveraamatus oleva samanimelise Ebelingi viisiga tänase päeva laulu Miks kui pagan, inimene (KLPR 357) juures on oma rütmilt ja meloodiajooniselt mõnevõrra erinev, leidub lähemal vaatlemisel siiski äratuntavalt tuttavlikke viisikäike.

See on ainuke Johann Georg Ebelingi viis Kiriku Laulu- ja Palveraamatus ja esineb ainult koos nende Laurentius Laurenti laulusõnadega. Lastelaululikult lihtsakoeline, väikese ulatusega ja samas meeleolukas viis koosneb tegelikult vaid seitsmest taktist, mida korratakse ühe salmi jooksul kaks korda. Seega võib muusikalises mõttes seda 6-salmilist laulu käsitleda ka kui 12-salmilist.

Tekst: Ene Salumäe 29.9.2011