Seenioreid üllatas Gustav Kutsar

Igakuisel seeniride koosviibimisel oli seekordeks külaliseks vaimulik, kaitseväe peastaabi vanemkaplan, kapten Gustav Kutsar. Gustavil möödus selle aasta jaanuaris 20 aastat vaimuliku ordinatsioonist. Koosviibimisel sai räägitud ka vaimulikust tööst, aga seekordsel kohtumisl oli fookuses pigem tema kaplanitöö. Kaitseväe ohvitserina valgustas ta seeniore, millised on mured ja rõõmud teenides/töötades kaitseväes ja olles nö. lahinguväljal. Küsimusi jagus ja kuulajad olid huvitatud, nii et koosoldud tunnike kadus linnutiivul.

Loomulikult mahtus koosviibimisse traditsioonilised sünnipäevalaste õnnitlemised, laul ja palve. Üheskoos maitsi ka seda, mida lahked käes olid lauale kandnud.

Tänusõnad peapiiskop emeeritus Kuno Pajulale ja koguduse õpetaja Urmas Viilmale, kes raamisid mõtiskluste ja algus- ning lõpupalvega meie koosviibise.

Kohtumiseni veebruaris!

EELTEADE LEERILASTELE

Kevadine leerikursus algab 2. märtsil kell 18 koguduse kantseleis. Tunnid toimuvad igal kolmapäeval kl 18 ka igal teisel pühapäeval (6.03; 20.03; 03.04; 17.04; 01.05 ja 15.05) vahetult pärast jumalateenistust kell 12.30. Leerijumalateenistus toimub 29. mail 2011. Kursusele registreerimine ja info e-posti aadressil tallinna.toom@eelk.ee, telefonil 644 4140 või esimeses tunnis kohapeal. Leerikursus toimib ka täiskasvanute ristimiseelse õpetuse ehk kateheesina.

KOGUDUSELE ANNETAMISEST

KOGUDUSELE ANNETAMISEST

Suur tänu kõigile toomkiriku sõpradele, toetajatele ja liikmetele, kes on kogudust ja erinevaid koguduse töövaldkondi 2010. aastal rahaliselt toetanud!

Kuna aasta alguse kuud on kogudusele eriti keerulised ja kulud samaaegselt kõrged (kiriku küttekulud novembris 30 000 kr ja detsembris 41 000 kr), on soovitav nendel, kellel see on võimalik, teha oma annetus 2011. aasta eest juba aasta alguskuudel. See aitab kogudusel üle elada kõige keerulisem periood aastast, mil annetusi ei laeku nii palju ja ka turistid ei külasta kirikut sama tihti kui suvel.

Liikmeannetusi, ametitalituste annetusi või nimelisi annetusi koguduse tegevuse toetuseks saab teha sularahas koguduse kantseleis või pangaülekandega EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse SEB Panga arveldusarvele nr 10022002639007. Liikmeannetust saab tasuda ka osade kaupa. Sellisel puhul on soovitav sõlmida pangaga püsikorraldusleping. Nii jõuab toetus koguduse tegevuseks regulaarselt kohale ja ei ole ühekordse maksena liialt ülejõukäiv.

Piibel räägib kümnisest ehk 10% annetamisest oma sissetulekutest Jumala teenimiseks. Nõnda annetades, ei ole vaja muretseda, kas kogudus suudab ennast ära majandada või töötegijatele palka maksta. Loomulikult on annetamine iga liikme vaba tahte ja südametunnistuse küsimus ning iga annetus, sõltumata selle suurusest suur abi kirikutööle. Vastavalt EELK kirikuseadustikule on liikmeannetuse soovitavaks suuruseks 1% inimese aastasissetulekust.

Paar huvitavat "nupukest" möödunust

TOOMKIRIKU MAAL MADONNA KRISTUSLAPSEGA PAIGUTATI JÕULUMARGILE

Eesti Piibliselts on heategevuslikke jõulumarke välja andnud juba 1996. aastast alates. Margid on abiks annetuste kogumisel Piibli tõlkimise ja kirjastamise jätkamiseks. Selgi aastal on Eesti Piibliseltsi jõulumargi kujundanud Tiina Sildre ja ploki keskmes on "Madonna Kristuslapsega". Tegu on fotoga Joseph Haieri altarimaalist aastast 1861. Maal paikneb Tallinna Piiskopliku Toomkiriku palvenurgas kiriku põhjalöövis ja restaureeriti mõni aasta tagasi, pildistas Mati Bärenson. Loe lisaks ja vaata ka jõulumargi pilti aadressilt: http://www.eestikirik.ee/node/10848

MAARJA MEDALI JA 2010. AASTA KULTUURIPREEMIA PÄLVIS TITULAARPRAOST IVAR-JAAK SALUMÄE

19. detsembril otsustas Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu annetada 2010. aasta kultuuripreemia ja Maarja medali koguduse endisele kauaaegsele õpetajale titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäele. Medali pidulik üleandmine toimus 31. detsembri missal toomkirikus, kus pihikõne pidas peapiiskop Andres Põder ja jutlustas peapiiskop emeeritus Kuno Pajula. Medali andis üle koguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ja vastava tunnistuse õpetaja Urmas Viilma. Jumalateenistuse muusika eest kandsid hoolt solist Karin Salumäe ja organist Ene Salumäe. Omapoolse tänukõne pidanud Maarja medali laureaat tänas koguduse nõukogu kõrge tunnustuse eest. Järgnes pidulik tordisöömine, kuhu olid palutud kõik kirikulised. Traditsiooniliselt on kirikusse paigutatud stend, mis tutvustab Maarja medali varasemaid laureaate ning annab ülevaate värske laureaadi elust ja nii sõnas kui pildis. Stendi koostasid konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts ja toomkoguduse assistent Egle Viilma. Loe Maarja medali 2010. aasta laureaadist lisaks: http://www.eestikirik.ee/node/11752node/11752

TOOMKIRIK VENE TURISTIDE HUVIORBIIDIS

Tallinna Piiskoplik Toomkirik on üks pealinna külastatavamaid turismiobjekte. Aastas külastab kirikut vähemalt 100 000 giidiga kruiisituristi, kellele lisandub kuni 70 000 omal käel kirikusse jõudvat palverändurit. Need numbrid on võrreldavad KUMU külastajate arvuga. Loomulikult on külastuste kõrgaeg suveperiood, kuid sellele on viimastel aastatel lisandunud tihe periood jõulude ja aastavahetuse paiku, kui Tallinnasse sõidavad vene turistid. Selgi aastal möödus aastavahetus ja sellele järgnenud kaks nädalat tihedas turistidevoolus. Esmakordselt oli sel perioodil avatud ka pääs kirikutorni, kuhu eelmisel nädalal ronis ühe päeva jooksul ligi 90 külastajat ja kokku kahe nädala jooksul ligi 700. Kirikus käijad ei ole huvitatud mitte ainult toomkirikust ja tema kunstiväärtustest ning arhitektuurist, vaid ka sellest, mida kirikus pakutakse hingele. Nii osales jõululaupäeva jõulumuusika kontserdil ligi 400, jõulupüha kontserdil umbes 220, vana-aastaõhtu pääsmetega orelikontserdil üle 70 ja 4. jaanuari pääsmetega orelikontserdil ligi 220 külastajat. Oluline osa kontsertidel osalejatest olid idanaabritest muusikahuvilised. Palveränduritest külastajad süütavad tihti küünlad Maarja pildi kõrval palvenurgas ja sepisküünlajalal ning istuvad vaikseks palveks kirikupingis või palvenurgas. Seal on võimalik lugeda ka vene-, inglise-, soome-, saksa- ja eestikeelset Pühakirja.

Talvise leerigruppi õnnistamine toimus 5. detsembril. Leeriõnnistuse sai 12 täiskasvanut.

Kõik fotod: Erik Peinar

Õnnistatud 2011.aastat!

Loodame, et alanud aasta on meile kõigile meeldejääv ja õnnistatud.
Peale niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pikka pausi siin päevaraamatus, ei teagi kohe kust alustada, kas meenutada vana-aastat või minna siit punktist edasi. Usun, et just edasiminek on praegu olulisem. Ja kui ühel päeval võimalus tuleb, saab ka detsembrist väike ülevaade tehtud.

Seniks saatku meid aga selle aasta juhtsalm:

"Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!" Rm 12:21

Advendikalender (16.12)

Veikko Manninen on rääkinud järgmise loo:

Kord õpetas isa oma lastele andmise kunsti. Ühel pühapäeval andis isa oma pojale, Juhanile kaks viiekroonist münti õpetades, et üks tuleb pühapäeval korjanduskotti panna ja teise eest võib poiss peale jumalateenistust jäätise osta.
Väikemees oli õnnelik ja lubas just nii teha. Jumalateenistus kulges omasoodu ja peagi oli käes korjanduslaulu aeg. Igaüks lasi korjanduskotti oma osa. Üks pani vähe, teine palju.... aga Juhan ei pannud midagi.
Peale jumalateenistust küsis isa pojalt: "Miks sa ei pannud korjanduskotti, mis oli mõeldud Jumala jaoks?" Poisil oli vastus olemas:" Kui me kirikusse tulime, jooksin ma metsa rajal, hüppasin üle oja ja üks münt kukkus taskust välja ojasse. See oli Jumala münt."

Nii on ka meiega. Kadunud osa on Jumala oma. See, mis on alles, kuuleb meile endale.

Seeniore külastas JÕULUVANA:)

Jõulupühad on ukse ees ja tasapisi on tulemas ka erinevaid jõulukoosvibimisi koguduses sees.

Alguse tegid seeniorid. Tavapäraselt koguneti kuu kolmandal kolmapäeval kell kolm kirikusse. Kõik oli pisut pidulikum kui tavaliselt- jõululaud, ehitud kuusepuu, ka seeniorid ise olid tavapärasest rohkem elevil.
Üheskoos sai lauldud jõululaule ja kuulda koguduse õpetaja Urmas Viilma mõtisklust ootusajast ja Jõululapse tulekust.
Sellel korral oli programm tihe ja üllatusi jagus. Esmalt astus sisse üllatuskülaline, kelleks oli Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Äärmiselt huvitav oli kuulda tema jõudmist sellele tänuväärsele tööle. Vesteldud sai erinevatest projektidest, millega Piibliselts tegeleb. Ja loomulikult piiblitõlgetest, trükkimisest, levitamisest. Küsimusi jagus ja kuulajad olid tänulikud. Toomkogudusele meeldib eriliselt selleaastane jõulumark, sest keskmes on just meie Maarjaaltari maal. Iga kohalolija sai ümbriku koos jõulumarkidega ka kingiks.
Järgmisena õnnitlesime detsembrikuu sünnipäevalapsi, laulsime, sõime ja jõime.....
kui kostus kõva koputus uksele. Ja loomulikult astus sisse JÕULUVANA. Vaimukas vana esitas üsna intrigeerivaid küsimusi, kuid vastajad hätta ei jäänud. Vanal oli üsna kiire ja seepärast jõudsime kinkide kättesaamise osas üsna kiiresti kokkuleppele. Esmalt laulsime kõik koos "Oh sa õnnistav". Seepeale tuli leida viis osalejat, kes ka üksikult ette astuksid. Tänu julgetele luuletuse lugejatele-lauljatele, sai seegi ülesanne kiirelt lahendatud..... ja juba see jõulumees minema "lendaski". Jagas vaid viimase kallistuse ja lubas järgmisel aastal taas tulla. Kingitused jättis ikka ka meile. Oh seda elevust, kui kõik oma pakke avama hakkasid.... nagu klassikalises Ameerika filmis:)

Ja nii see aeg veeres kella viie poole. Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula tegi kena mõtiskluse ja ka lõpupalve ning parimate soovidega said kõik koduteele asuda.

Suur tänu kõigile seenioridele, et taas tulite. Suur tänu, kes te lauda katsite. Tänud peapiiskop Kuno Pajulale, tänud Jaan Bärensonile, jõuluvanale, õpetaja Urmas Viilmale. Südamest tänud Markole, kes alati koosviibimisi aitab ette valmistada (ja enasmasti jääb tänust ilma, oma tagasihoidlikuse tõttu:)).
Aga suurim tänu kuulub Jumalale, Jõululapsele!

Armsad seeniorid! Kohtumiseni uuel aastal!

Advendikalender (15.12)

Peter Hahne on kirja pannud järgmise mõtte:
Mõnikord tuleb mul kokku panna ja käivitada keerukaid tehnilisi seadmeid. Seejuures vajan teiste abi, aga eelkõige vajan ma tootja juhiseid.

Miks tahab inimene elada ilma, et ta arvestaks oma Looja juhiseid? Jumala käsud on meie elu tarvitamisõpetus.

Teade leerilastele, kes lõpetasid kursuse 5.12.2010

Valmis on saanud teie leeripüha fotod. Neid on võimalik tellida koguduse kantseleis T,K, N, R kell 10-14 ja pühapäeviti peale jumalateenistust.

Advendikalender (14.12)

Tänase luugi all on vaid väike, kuid sisutihe mõte Rooma filosoofilt, Plotinuselt: Teadmised, mis ei vii tegudeni, on surnud teadmised!

Advendikalender (13.12)

Täna on luutsinapäev.

Luutsinapäev on Sitsiilias Sürakuusas III–IV saj elanud püha Lucia mälestuspäev. Pärast seda, kui Luciale oli end ilmutanud teine Sitsiilia märter püha Agatha, otsustas Lucia end samuti pühendada neitsilikule elule.

Lucia pärines rikkast perest. Ta jagas oma varanduse vaestele ning keeldus abiellumast. Tema solvunud kosilane toimis nagu Agatha oma, andes ta Rooma võimudele üles kui kristlase. Karistuseks saadeti ta bordelli, kuid ime läbi jäi ta sealgi puhtaks ja puutumatuks. Seejärel püüti ta ära põletada, kuid leegid ei hakanud talle külge. Viimaks Lucia hukati mõõga läbi.

Üks legend jutustab, et üks Lucia kosilastest oli nii lummatud tema silmade ilust, et ei leidnud kuidagi rahu. Kartes, et ta silmad teevad noormehele halba, torkas Lucia need välja ja saatis noormehele. Vapustatuna julgusest, millega Lucia oma usku tunnistas, sai noormeeski kristlaseks.

Luciat hakati austama kohe pärast tema surma. Keskajal sai tast Itaalias ning Sitsiilias eriti armastatud pühak. Lucia, kelle nimi tähendab päevavalgel sündinut või piltlikult ka valgusekandjat, on pimedate ning silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak.

Luutsinapäeva pidustused on populaarsed Põhjamaades, eriti aga Rootsis.

Luutsinapäeva juurde kuuluvad Lucia kroonimispidustused. Traditsiooniliselt on Lucia kaunis blondide pikkade juustega neiu, kel peas küünlapärg. Tema saatjaskonda kuuluvad tähepoisid (stjärngossar) ja pruutneitsid (tärnor), kes kõik on riietatud valgesse, noormeestel on tavaliselt peas pikad torukübarad ning neidudel kaunid paelad.

Pidustused on rõõmus ettevõtmine, millele on lisandunud valguse ja pimeduse võitluse ning valguse võidu dimensioon. Rootsis valib oma Lucia peaaegu iga linn ja küla.

Kohvikõrvaseks pakutakse kohvikooke ja rosinasilmseid safranisaiu, samuti juuakse glögi.

Advendikalender (12.12)

Mesi ja õietolm on minu omad ja ei kuulu mitte kellelegi Teisele! ütles lill ja ei lubanud oma õiele ei mesilasi ega liblikaid.

Nii ta närtsiski. Ta elas mõttetult ja eesmärgita ning suri viljatult ja seemneteta.

R. Kirsten

Advendikalender (11.12)

Mees ja naine istuvad köögis, joovad hommikukohvi ja vaatavad aknast välja. Naine: "Küll need naabrid on imelikud, muudkui kuivatavad pesu, aga see on ju täiesti määrdunud, mis pesunööril ripub!" Mees vaikib.
Järgmisel hommikul kordub kõik- hommikukohv, pilk naabriaeda ja arutelu naabri määrdunud pesu üle. Kolmandal päeval istuvad taas mees ja naine köögis, et kohvi juua, kui naine imestab:" Oo, naabrid on pesupulbrit vahetanud! Nende pesu on puhas ja särav!"
Mees ohkab ja ütleb:"Ei, ma pesin meie köögiaknad puhtaks!"

Advendikalender (10.12)

Ma usun, et päike on olemas, kuigi ei näe teda paistmas.
Ma usun armastusse, kuigi ei saa seda tunda.
Mina usun Jumalat ka siis, kui ta vaikib.

Juudi põgeniku palve