Päeva laul, 25.09

25. september 2011

15. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Tänulikkus

Päeva evangeelium: Jh 5:1-15

Päeva juhtsalm: Kiida, mu hing, Issandat,

ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2

Päeva laul:

OH ANNA TUHAT KEELT SA MULLE

Kiriku Laulu- ja Palveraamat (KLPR) 301

Sõnade autor: Johann Mentzer (1658-1734)

Tõlkija: Friedrich Hasselblatt (1815-1870)

Viisi autor: Johann Balthasar König (1691-1758)

14. nelipühajärgse pühapäeva piiblitekstid räägivad tänulikkusest ja tänamatusest. Jeesus aitas eriti teiste poolt hüljatud inimesi. Nendest inimestest, keda Ta aitas, tulid vaid vähesed tagasi Teda tänama ja kinnitama oma usku Temasse. Teisi pahandas see, et Jeesus ei tegutsenud nende soovitud viisil. Kuid Jeesus soovis head kõigile, vahet tegemata isikute vahel.

Päeva psalmi antifon võtab kokku pühapäeva teema:

Hea on tänada Issandat

ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Psalm 92:2

Päeva laul rõkkab kiitust ja loendab lugematuid põhjusi, mille eest rõõmsal lauluhäälel ja tuhande keelega Jumalat tänada ja ülistada:

Nüüd Sulle, Sina Isa taevas, toon mina tänu südamest,

et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest,

kõik mis mul tarvis, toimetand

ja, mis mul vaja, valmistand. KLPR 301

Laulu sõnade autor Johann Mentzer, saksa luterlik teoloog ja kirikulaulude looja, sündis Jahmen’is (Oberlausitz, Sileesia). Pärast õpinguid Bautzen’i gümnaasiumis ja Wittenbergi ülikoolis teenis ta vaimulikuna esmalt lühikest aega Merzdorf’i, paar aastat hiljem Hauswalde koguduses. 1696. aastast kuni oma surmani oli ta Kemnitz’i koguduse õpetajaks.

Johann Metnzer oli Herrnhuti vennastekoguduse rajaja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi lähedasi sõpru ja kaastöölisi ning kuulus luuletajate ringi, kes said tuntuks oma pietistlikus vaimus lauludega. Mentzeri kirikulauludest üle 30 avaldati trükituna erinevates lauluraamatutes juba tema eluajal. 1704. aastal ilmus kogumikus „Freylinghausenschen Gesangbuch“ teiste hulgas ka üks Johann Mentzeri tuntumaid laule „O daß ich tausend Zungen hätte“ (Oh anna tuhat keelt Sa mulle, KLPR 301). Selle sõnade poolest erakordselt rõõmuküllase ja tänulikkust tulvil laulu üks sünnilugusid räägib selle loomisest pärast Mentzeri kodumaja mahapõlemist.

Laulu salmide arv erinevates lauluraamatutes ulatub varasemate allikate 15-st salmist saksa vaimuliku ja laululooja Albert Knapp’i kogumikus „Evangelischer Liederschatz für Kirche, Schule und Haus“ (Stuttgart 1865, laul nr. 1752) kuni tänase saksa luterliku lauluraamatu „Evangelisches Gesangbuch“ 7-salmilise tervikuni (EG 330), kus see on ka ainus Mentzeri laulutekst.

Seesama tänase pühapäeva päeva laul Oh anna tuhat keelt Sa mulle (KPR 301) on 8-salmilisena ainus Mentzeri laul ka meie Kiriku Laulu- ja Palveraamatus. Sõltumata salmide arvust on aga viimaseks salmiks jäänud ikka kõigi eelnevate salmide maapealse kiituse ja ülistuse taevane kulminatsioon:

Kui saan siit taeva üles tõtma,

siis ingliseltsis rõõmsasti

ma laulan uue väega

Sul tuhat halleluujat ka!

Johann Mentzeri tänust ja kiitusest laulma õhutavad ja ühtlasi ka laulmisele kui ristiinimese tänulikkuse kõige loomulikumale väljendusvahendile üles kutsuvad sõnad on oma siiruses ja selguses kujunenud teenitult mitte ainult Mentzeri tuntuimaks lauluks, vaid ka üheks ristirahva armastatud lauluks üle maailma.

Ka „Eesti Kaitseväe Laulu- ja Palveraamatus“ (1997) on see laul (nr. 48) julgustamas ja innustamas meie sõdureid.

Laulu tõlkija Friedrich Wilhlem Anton Hasselblatt on üks kuulsa baltisaksa vaimulike suguvõsa Hasselblattide liikmeid. Tema vanaisa Peter Anton Hasselblatt oli Hageri, onu Otto Johann Hasselblatt Ridala ja isa Gustav Hasselblatt Viru-Nigula koguduse õpetaja. Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt sündis Tallinnas ning õppis 1830-ndate aastate esimesel poolel Tallinna Toomkoolis ja seejärel (1837-1841) Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast ordineerimist (1844) oli ta lühikest aega Jõhvi ja Iisaku koguduse vaimulikuks ning seejärel 1845. aastast kuni oma surmani teenis Friedrich Hasselblatt Karuse koguduse õpetajana. Vaimulikena tegutsesid Eestimaa eri paigus ka tema vend Carl Jacob Eduard Hasselblatt (Kambja) ning hiljem väimees Emil Johann Heinrich Bruhns (Nissi) ja tütrepoeg Oskar Alexander Bruhns (Järva-Peetri).

Friedrich Hasselblatt jõudis oma vaimuliku tööle lisaks osaleda mitmete seltside ja ühingute töös. Ta oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige ning Õpetatud Eesti Seltsi korrespondentliige. 1845. aastal asutas Hasselblatt Karusel abipiibliseltsi, olles ise selle eestseisja. Ta toimetas trükki põhjaeestikeelse katekismuse ning andis välja raamatu „Misjoni laulud“. Koostöös Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Ernst Wilhelm Woldemar Schultziga andsid nad aastail 1847-1849 välja vaimulikku ajakirja „Leiwakorwikenne“.

Friedrich Hasselblatt võttis osa ka lauluraamatu uuendamisest ning kuulus 1856. aastal moodustatud lauluraamatu parandamise komisjoni, mis tegutses Põltsamaa koguduse õpetaja Carl Maurachi juhtimisel. Selle komisjoni töö viljana valmis 1864. aastal nn proovilauluraamat. Selles lauluraamatus ilmus 267 sellist laulu, mida varasemais eestikeelseis lauluraamatuis ei olnud, teiste hulgas ka Johann Mentzeri Oh anna tuhat keelt Sa mulle (nr. 143) 9-salmilisena Friedrich Hasselblatt’i tõlkes. Sealt alates on see laul mõningaste keeleliste redigeerimistega ilmunud nii 1892. aasta nn Vana Lauluraamatu täiendatud trükis „Eesti maa rahwa Laulu=raamat“ (nr. 153) kui ka 1900. aastal trükitud Uues Lauluraamatus (ULR 41). Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on lisaks laulule Oh anna tuhat keelt Sa mulle (KLPR 301) veel 4 Friedrich Hasselblatti tõlgitud laulu, mis on samuti trükitud 1864. a. proovilauluraamatus: Au Jumalale, kiitus ka (KLPR 290), Ühtlasi kiitkem Jumala halastust (KLPR 308), Ei Jumal neid või jätta (KLPR 348) ja Maa ja meri kiidavad (KLPR 388, algselt „Maa ja taevas kiidavad“).

Laulu viisi autoriks on märgitud Johann Balthasar König, saksa barokiaja helilooja ja kirikumuusik. Kindlalt on teada, et see viis on esmakordselt trükituna ilmunud Johann Balthasar Königi toimetatud ja välja antud ligi 2000 viisi sisaldavas koraaliraamatus „Harmonische Lieder-Schatz oder Allgemeines evangelisches Choralbuch“ (Frankfurt am Main, 1738). Teiste hulgas sisaldab see sisukas ja märkimisväärselt tollast kirikulaulu traditsioone edendanud kogumik ka Königi enda viise. Võimalik, et üks neist on ka tänase pühapäeva päeva laulu Oh anna tuhat keelt Sa mulle (KLPR 301) nimiviis. Täpselt sama viisikuju on kasutusel nii tänases Saksa luterlikus lauluraamatus (EG 330) kui põhjanaabrite vaimulike laulude kogumikus „Hengellisiä lauluja ja virsiä“ (nr. 323).

Selles Königi poolt välja antud koraaliraamatust on pärit ka mõlemad tema nimega seostatud viisid Kiriku Laulu- ja Palveraamatus. Johann Mentzeri teksti Oh anna tuhat keelt Sa mulle (KLPR 301 „O daß ich tausend Zungen hätte“) nimiviis on üks enim kasutatavaid ja sagedamini esinevamaid viise KLPR-s: sama viisi leiame ühtekokku 13 laulu juurest! Teise samast Königi kogumikust pärit viisi Mu jõud, Sind tahan armastada (KLPR 282, saksa keeles „Ich will dich lieben, meine Stärke“) nimiviisi leiame meie lauluraamatust 4 laulu juurest.

Johann Balthasar König sündis ja kasvas Gotha lähedal Waltershausenis (Thüring). Juba teismelisena sai temast koorilaulja Maini äärses Frankfurdi linnagümnaasiumis. Linna muusikakapellis musitseeris König kuulsa saksa helilooja Georg Philipp Telemanni käe all ja oli hiljem tema töö jätkaja. Johann Balthasar König tegigi oma põhilise elutöö Maini-äärses Frankfurdis linna muusikajuhi ja kapellmeistrina, olles ka Frankfurdi Katariina kiriku koorijuht ja muusikadirektor.

Königi heliloomingus on lisaks kirikulauludele ka kantaate pühapäevasteks jumalateenistusteks läbi kirikuaasta ja isegi oopereid. Linna kapellmeistri ja muusikadirektorina kuulus tema ülesannete hulka ka keisri ja keisrinna sünnipäevadeks ja muudeks tähtpäevadeks pidupäeva muusika kirjutamine. Kõige südamelähedasemaks teemaks oli talle koguduselaul. Selle arengut püüdis ta edendada ja kujundada nii läbi oma artiklite ja kirjutiste kui ka andes välja koraaliviiside kogumikke.

Tekst: Ene Salumäe