Ah, et natuke vara jõululauluks? Õige ta on, aga paratamatult meenus mulle seesama kaunis jõuluviis, kui valmistasime laupäeval (30.10) ise küünlaid. Nimelt pakkus Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson välja idee vanadest küünlajuppidest valada uued, pikad küünlad. Nii asusidki nobedad näpud Toomkogudusest ja Rootsi-Mihklist laupäeval tööle. Töö ei olnud eriti keerukas, kuid aega ja kannatust nõudev. Esmalt tuli töövahendid ette valmistada. Selleks sidusime sukavarda külge kahe küünla tahid. Et taht sirge püsiks, sidusime tahi allaotsa kruvid raskuseks. Seejärel paigutasime kaks suusakeppi kahe tooli vahele nii, et sukavardad saaksid koos tahiga seal nagu pesunööril kuivada/taheneda. Tõesti naljaks kui palju vahendeid läheb sul vaja- ja selliseid, mis on mõeldud hoopis teiseks otstarbeks (vardad, kruvid, suusakepid...). See selleks, mingem edasi! Selliseid "pesunööre" oli kolm. Ja keskel seisis tool suure pütiga, mida tuli pidevalt täita vedela, kuuma vahaga. Kolm kärmet naist muudkui kastsid tahi "supsti" vaha sisse ja kohe kuivama, uus varras tahtidega vaha sisse ja kuivama. Igal naisel oli umbes 20 varrast (seega 40 küünalt). Kui rida oli lõpetatud algas kõik jälle otsast peale. Omad väikesed nipid olid ka- liiga kauaks ei tohi tahti vaha sisse jätta, muidu see ei kogu enda ümber uut vahakihti vaid sulatab hoopis eelmise lahti. Tegelikult oli tegemist päris kannatustnõudva tööga, sest ühte küünlapaari tuli vaha sisse kasta umbes 40-50 korda. Et saada sellist "kaubanduslikku" jämedust. Aga mitte järjest (vahepeal pidi ju tahenema), ikka rida lõpuni ja otsast peale. Samal ajal oli köögis teine käbe toimkond, kes vaha sulatas ja meile muudkui juurde tõi. Lisaks tavapärastele pikkadele künaldele sai valatud ka väikestesse kausikestesse värvilisi "lauaküünlaid". Tore oli see, et tegijaid oli piisavalt, nii saime ka nö. meeskonna vahetuse teha ja kohvitassi taga muljeid vahetada. Kui küünlad valmis said valatud ja need olid ka tahenenud, tulid need vardakülest lahti võtta ja ka alumine osa sirgeks lõigata.
Igatahes suur tänu Patrikule ja tema koguduse rahvale, kes meid kampa kutsusid ja kogemusi jagasid. Omalt poolt tahan lisaks tänada meie kogudusest Kadrit, Markot ja seenioridest proua Mare Viidingut, kes kõik oma panuse andsid küünalde valmistamisel!
Peagi tulevad siia pildid toredast päevast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar