PÄEVA LAUL 4. september 2011

4. september 2011

12. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Enese läbikatsumine

Päeva evangeelium: Mt 21:28-32

Päeva juhtsalm: Jumal paneb suurelistele vastu,

aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

Päeva laul:                           

SU POOLE, ISSAND, SÜDAMEST

Kiriku Laulu- ja Palveraamat (KLPR) 329

Sõnade ja viisi autor: Martin Luther (1483-1546)

Tõlkija: teadmata  

            12. nelipühajärgse pühapäeva teemaks on Enese läbikatsumine.

Jumala sõna õpetab meid analüüsima iseend ja oma eluviise. Õige enesetundmine väljendub alandlikkuses, millega võetakse arm vastu üksnes Jumala kingitusena. Kiire edu ja enesekesksus halvavad inimese tegelikkusetaju. Ta kujutab ette, et suudab omast jõust Jumala tahet täita.

Neid mõtteid ja soove kantakse Jumala ette pühapäeva päeva palves:

            Aita meil hoiduda eneseimetlusest ja valevagadusest,

            paranda oma armastuses meie vead

            ja lase meid alanduda vastu võtma Sinu armu.

Päeva psalmis kostab juba kuningas Taaveti aegadest tuttav igatsus:

            Loo mulle, Jumal, puhas süda,

            ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:12

Martin Luthergi võtab päeva laulus aluseks psalmiread, kuid kasvatab Taaveti 130. psalmi algusridade otsekui ahastushüüu põhjatuist patusügavustest andeksandmise lootusrikkasse kõrgusse:

            Ehk suur küll meie süü ja patt,

            mis Sinu vastu teeme,

            meid siiski nõnda armastad

            et Sinu abi näeme. KLPR 329

Laulu sõnade ja arvatavasti ka viisi autor Martin Luther, saksa usupuhastaja ja laululooja, sündis Thüringenis voorimehe pojana ja sai lapsena range koduse kasvatuse. Pärast õpinguid ladinakoolis Mansfeldis jätkus tema koolitee Magdeburgis, Eisenachis ja hiljem mõnda aega Erfurti ülikoolis õigusteaduse ja teoloogia alal.

            1505. aastal tegi Luther oma elus radikaalse otsuse ja astus esmalt Erfurti oma range distsipliini poolest tuntud augustiinlaste kloostrisse, mõned aastad hiljem sama vennaskonna kloostrisse Wittenbergis. Lutheri usukäsitlus küpses tasapisi, kuni ta 1520-nda aasta paiku lõplikult eraldus Rooma kirikust. Wittenbergi ülikooli õppejõuna ja professorina pidas ta loenguid, mida koguneti kuulama mitmelt maalt. Neis kritiseeris ta tolleaegset katoliku kirikut ja paavsti tegevust. Lisaks tema loengutele ja kõnedele olid väga olulised Lutheri tohutu suur hulk kirjutisi. See kõik juhtis muudatustele, mida me kokkuvõtlikult tunneme usupuhastuse ehk reformatsioonina. Sinna suurte muutuste hulka kuulub ka tema abiellumine 1525. aastal endise nunna Katharina von Boraga, kes andis Lutheri võitlustele toetuse ja kindla koduse tagala. Martin Luther suri oma sünnilinnas Eisenachis, kuid on maetud Wittenbergi lossikirikusse.

            Lutheri tähtsust nii mitmeski kirikut ja teoloogiat puudutavas on raske üle hinnata. Oluliseks paljude teiste seas on kindlasti Uue Testamendi tõlkimine saksa keelde ning protestantliku kirikulaulu ajaloo seisukohalt kahtlemata Lutheri loodud kirikulaulud ja tema initsiatiivil välja antud lauluraamatud.

            Üks esimesi nn luterlikke lauluraamatuid oli 8 lauluga kogumik Achtliederbuch, mis ilmus 1524. aastal ja sisaldas 4 Lutheri enda laulu, 3 Paul Speratuse (1484-1551) ja ühe teadmata autori laulu. Samast kogumikust on pärit ka tänase päeva laul Su poole, Issand, südamest (KLPR 329, saksa keeles „Aus tiefer Not schrei ich zu dir“). Järgnevatel aastatel kuni viimase Lutheri poolt tema eluajal välja antud lauluraamatuni aastal 1545 ilmus mitmeid laulukogumikke, kus leidus nii Lutheri enda kui tema kaasaegsete laululoojate loomingut. Märkimisväärne osa neist lauludest on jõudnud ka tänastesse luterlikesse lauluraamatutesse ja isegi ületades konfessioonide piire ka nii katoliiklikesse, anglikaani kui vabakiriklikesse lauluraamatutesse üle maailma. Kiriku Laulu- ja Palveraamamtus on paarkümmend laulu, mis seotud Martin Lutheri nimega. Tänases saksa lauluraamatus Evangelisches Gesangbuch on neid üle kolmekümne.

            Laule hakkas Luther kirjutama 40-aastaselt pärast Uue Testamendi saksakeelse tõlke valmimist. Esimeseks lauluks andis väidetavalt tõuke kahele tema toetajale osaks langenud märtrisurm Brüsselis. Järgmised laulud liituvad juba selgemini jumalateenistusega, mida Luther tahtis elavdada koguduse ühise laulmisega. Tema kõige tuntuimad kirikulaulud on küllap jõululaul Ma tulen taevast ülevalt (KLPR 22, saksa keeles „Vom Himmel hoch da komm ich her“) ja luterliku kiriku hümniks kujunenud Üks kindel linn ja varjupaik (KLPR 163 „Ein feste Brug ist unser Gott“).

            Luther on erinevatel andmetel loonud ligi 45 laulu. Neist suur hulk põhineb keskaegseile ladinakeelseile liturgilistele hümnidele ja muule varasemale materjalile (nii teksti kui viisi osas), mida ta tõlkis saksa keelde ja lõi neist mitmele ise uusi salme juurde. Lutheri kirjutatud laulude hulgas moodustavad oma rühma psalmipõhjalised laulud ning katekismuskoraalid.

            Katekismuskoraalide abil on mitmed põlvkonnad noori õppinud lauldes tundma ja meelde jätma ristiusu aluseid. Sinna kuulusid meiegi Kiriku Laulu- ja Palveraamatus leiduv laul kümnest käsust (Need kümme käsku, kuulgem nüüd KLPR 476, „Dies sind die heilgen zehn Gebot“), Meie Isa palvest (Oh Isa taevariigi sees KLPR 324, „Vater unser im Himmelreich“), samuti usutunnistusest, ristimisest, pihist ja armukuulutusest ning armulauast.

            Psalmilaule kirjutas Luther ühtekokku seitse, neist viimasena kuulsa võitluslaulu Üks kindel linn ja varjupaik (KLPR 163), mis algab psalm 46 mõtetega.

            Martin Lutheri psalmikoraal ja tänase pühapäeva päeva laul Su poole, Issand, südamest (KLPR 329 saksa keeles „Aus tiefer Not schrei ich zu dir“) lähtub Psalmist 130:

            Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand!

            Issand, kuule mu häält,

            sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!

            Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod,

            kes siis, Issand, püsiks? Ps 130 1-3

Lutheri laulu eestikeelsed read sellest kõlavad nii:

            Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle,

            mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale!

            Sest kui Sa tahad arvata kõik võlga, mis mul teadmata,

            kes siis Su ees võib seista? KLPR 329:1

           

             Olles nii kirjakunstis kui muusikas väga suurte annetega, saavutas Martin Luther austusväärseid tulemusi, otsimata seejuures oma au ja kuulsust. Nii nagu oma muuski tegevuses, oli ka laulude kirjutamisel tema eesmärk: evangeeliumi sõnumi läkitamine kõikide rahvaste keskele.

Laulu tõlkija on teadmata.

Laulu kõik viis salmi leiame aga eestikeelsena juba meie varasemaist lauluraamatuist. Küllap oli see laul esimeste maakeelde pandud usuisa Martin Lutheri laulude hulgas ja kõlas Maarjamaal eesti keeles üsna pea pärast ilmumist 1524. aastal Saksamaal.

            Tallinna Toomkiriku õpetaja Abraham Winckleri poolt korraldatud Heinrich Stahli „Kodu- ja Käsiraamatu“ II osa ehk esimese eestikeelse lauluraamatu (1637) täiendatud ja parandatud trükk, mis ilmus 1656. aastal, sisaldab ka Martin Lutheri laulu Su poole, Issand, südamest (KLPR 329) laulmiseks hoopis paremini riimuvas tõlkes kui varasemad. Tõlked sellesse lauluraamatusse tegid ja seni olemasolevad laulutõlked redigeerisid neli eesti keelt luuletasandini valdavat meest: Tallinna Püha-Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Salemann, Kullamaa koguduse õpetaja ja Läänemaa praost, eesti keele grammatika ja saksa-eesti sõnastiku autor Heinrich Göseken, Tallinna Toomkooli ja Tallinna Toomkiriku eesti koguduse õpetaja  Martin Gileaus ning Kadrina koguduse õpetaja ja Virumaa praost ja luuletaja Reiner Brockmann, kes küll suri enne lauluraamatu ilmumist. Nii olid need mehed vähemalt tolle raamatu tarvis ka selle Martin Lutheri laulutekstiga ametis.

            1694. aastal Riias trükitud „Ma Kele Laulo Ramatus“  algab see laul (lk. 71) aga päris kenas ja osaliselt praeguseni samal kujul säilinud eesti keeles järgmiselt:

            So pole Issand Süddamest

            Ma tõstan omma Häle

            Mind päästa minno Hädda seest

            Ja heida Armo päle

            Sest kui sa sedda wallatad

            Kui suur on meie Sü ning Pat

            Kes siis so ees woib seista.

Selle kaugetest aegadest pärit ja teksti poolest sügavusest hüüdva psalmilaulu võime leida pea kõikidest hilisematest Eesti lauluraamatutest kuni Kiriku Laulu- ja Palveraamatuni välja.