Kui elutempo kiire, jõib tunduda, et mõni päev jääb nagu vahele. Aga sellest ei ole hullu, ühtegi "luuki advendikalendrist" me varem avanud ei ole, seega saab täna avada lausa kolm.
7. detsember-
Päikesekiired on lähedal. Nad sädelevad näol, nad soojendavad, nad kõrvetavad vahel nii, et neid võib tõesti tunda.
Siiski ei saa päikesekiiri näha, veelvähem neid kinni püüda. Neid võib küll takistada aknast sisse paistmast, kuid kinni võtta ei saa.
Ka Jumal on kõikjal, kuigi nähtamatult ja seletamatult. Kõrgemal kõigest. Vaba.
Kui päike paistab, ei paista ta vaid sulle. Eri paigus paistab paljudele inimestele seesama ainuke päike.
Kuigi tuhanded südamed on erinevates paikades, näevad nad ikkagi sama Jumalat.
(Mõtiskletud M. Lutheri sõnade põhjal)
8.detsember
Loe Piiblit. Püüa seda teha iga päev. Ära võta seda kui kohustuslikku kirjandust vaid kui elustiili, päeva üht osa. Ja ära tee seda mitte uhkeldamiseks vaid ikka selleks, et leida Tõde tänasesse- igasse päeva. Kui vahel tundub, et müür on ees- loetu ja tänase päeva vahel, siis mõtle, kas tasub seda lammutama hakata (sest teisel pool võib olla kuristik).... või tasub käia ikka vanades, kindlates Jälgedes.... nendes mis on inimkoda kandnud läbi aastatuhandete.
9.detsember
Kas sa oled täna juba ütelnud oma kaaslasele (tööl või kodus), et ta on kallis või oluline sulle? Et sa hoolid temast ja temaga on hea koos "rännata"? Või oled sa lausa oma kaasteelist kallistanud? Naeratanud talle? Helistanud ja küsinud, kas kõik on hästi? Aga oluliseim mida me saama teha, on kanda nad eestpalvesse. Palvetada, lakkamatult. Mitte vaid enda, enda ja enda pärast.... vaid oma kaasteeliste pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar