Päeva laul (13.03)-Jeesus, oh aita, et võimust võin saada

13. märts 2011

Paastuaja 1. pühapäev – Invocavit

Päeva teema: Jeesus – kiusatuste võitja

Päeva evangeelium: Mt 16:21-23

Päeva juhtsalm: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks,

et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

JEESUS, OH AITA, ET VÕIMUST VÕIN SAADA-KLPR 316

Sõnade autor: Johann Heinrich Schröder (1667-1699)

Viisi autor: teadmata Tõlkija: teadmata

Oleme jõudnud kirikuaastas paastuaega. Paastuaeg algas tuhkapäeval (ladina keeles dies cineris) vana traditsiooni kohaselt tuha päheraputamisega või tänapäeval ka tuhast ristimärgi laubale tegemisega, mis on patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Need omakorda on kristliku elu lahutamatuks osaks. Me vajame kogu aeg Jumala armu ja andeksandmist. Paastuajal palume Jumalalt, et ta valmistaks meid ette ülestõusmispühade rõõmuks. Palume abi meid ümbritsevate himude ja kiusatuste võitmiseks tänase päeva laulu sõnadega, mis sajandite eest looduna meiegi palvesoove väljendavad:

Jeesus, oh aita, et võimust võin saada,

vaata, kuis pimedus kipub mu peal...

Jeesus, oh aita, et võideldes võidan,

kuni mind ehib kord võitjate kroon!

Paastuaja väliseid tunnuseid märkame ka jumalateenistusel. Altarit ja kantslit katavad violetsed tekstiilid, kasutame toomkirikus violetse kaanekujundusega missavihikuid, milles on paastuajale kohane missakord ilma hõiskavate liturgiaosadeta: Gloria (Au olgu) ja Halle-luuja hüüded jäävad ootele, et rõkatada taas ülestõusmispühade missal.

Laulu sõnade autor Johann Heinrich Schröder veetis oma lühikeseks jäänud elu Saksamaal. Ta sündis 1667 (mõnede allikate järgi 1666) Hannoveri lähedal Deisteri äärses Springe’s, õppis Leipzigi ülikoolis ja 1696 sai temast Magdeburgi lähedal asuva Mesebergi koguduse vaimulik. Seal ta ka suri kolm aastat hiljem vaid 31-aastasena. Sünnilinnas Springe’s on särava luuletaja auks tänaseni tema nimeline tänav.

Napist kolmekümnest eluaastast hoolimata jõudis Schröder luua terve hulga vaimulikke laulutekste, millest mõnda lauldakse veel 300 aastat hiljemgi. Neid on tõlgitud erinevatesse keeltesse ja nad on leidnud endale kindla koha erinevate rahvaste luterlikes lauluraamatutes. Schröderi üheks teda enim mõjutanud õpetajaks oli kindlasti Leipzigi ülikooliaastatel oma aja tuntud pietist August Hermann Francke, jutlustaja ja nn varase Halle pietismi luuletaja.

1695. aastal loodud Jeesus, oh aita... on üks neist harvadest lauludest Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, mille sündimise võimalik lugu on üle sajandite meieni jõudnud ja kõlab Soome tuntud hümnoloogi ja kirjastaja Tauno Väinölä jutustatuna järgmiselt.

Noor saksa kirikuõpetaja Johann Heinrich Schröder ja tema abikaasa Tranquilla Sophie olid mõlemad tulihingelised pietistid ja nende ühiseks harrastuseks oli kirikulaulude kirjutamine. Selles nad otsekui võistlesid omavahel. Ja nii juhtus kord, et Schröder kirjutas laulu „Eins ist not!“ (Üht on tarvis, laul leidub Uues Lauluraamatus nr. 269), mille 1. salm kõlas nii:

„Eins ist not!“ Ach Herr, dies Eine Üht on tarvis, armas Jumal,

lehre mich erkennen doch; seda tundma õpeta!

alles andre, wie’s auch scheine, Et, mis armastan ma rumal,

ist ja nur ein schweres Joch, tunnen tühja oleva.

darunter das Herze Sest et see mu südant

sich naget und plaget siin piinab ja närib

und dennoch kein wahres ja ilma, et hingeke

Vergnügen erjaget. rõõmu sest pärib.

Erlang ich dies Eine, Saan aga see ühe,

das alles ersetzt, mis kallim on muust,

so werd ich mit Einem ei rõõmulaul lahku

in allem ergötzt. siis iial mu suust. (ULR 269:1)

See omapärane vahelduv riim innustas naist kirjutama laulu „Trautster Jesu, Ehrekönig“. Selle viimane rida omakorda inspireeris meest uueks lauluks, mille iga salm algab sõnadega „Jesu, hilf siegen“ (Jeesus, aita võita), meile eesti keeles tuntud kui Jeesus, oh aita, et võimust võin saada.

Selles väga võimsas ja kõnekas laulutekstis palutakse Jeesust aitama kiusatustes, millega igaüks oma elus kokku puutub. Neid maailma vürsti ehk kuradi meelitusi ja ahvatlusi mainitakse nimepidi nii nagu teda ennastki.

Kurat mind kavalalt kiusata nõuab,

kurvasta, sõeluda, rikkuda püüab.

Jeesus, oh aita, mind ostsid Sa omaks;

aita, et kurat, mu liha ja ilm

vägisi mind oma võrku ei tõmbaks,

ega mind petaks ka meelitav silm.

Schröderite paari „armastuse duett Jeesusele“ jõudiski üsna pea mitmesse saksa lauluraamatusse. Kahjuks jäi nende laululooming väheseks ja abieluõnn üürikeseks. Abikaasa suri järgmisel kevadel. Schröder jõudis küll teistki korda abielluda, kuid suri peagi ise.

Laulu sõnad on aga tänase päevani saksa lauluraamatus (Jesu, hilf siegen, Evangelisches Gesangbuch 373), lisaks veel teinegi laulu sünniloos mainitud laul „Eins ist not!“ (EGB 386). Samuti on laulu Jeesus, oh aita... sõnad ka meie põhjanaabrite soomlaste lauluraamatus (Auta, oi Jeesus, Virsikirja 385). Tõsi küll, laulu salmide arv on pisut suurem (meil ja sakslastel 6 salmi, soomlastel 8 salmi).

Meie Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on veel teinegi Schröderi tekst Suur ja ustav on see sõna (KLPR 313).

Laulu viisi autor ja päritolu vajavad veel uurimist. Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on viisi kohta laulu pealkirja alla märgitud kahest sõnast koosnev juhis: „Omal viisil“. Seda tänapäeval rõõmsat elevust tekitavat ja mitmeti tõlgendamist võimaldavat „viisi juhatamist“ esineb ka varasemates lauluraamatutes. Ära seletatuna tähendab see seda, et tegemist on antud koraaliteksti nimiviisiga ehk viisiga, mis algselt või traditsiooniliselt kuulub kokku just selle tekstiga. Kui sama viisi kasutatakse ka mõne teise teksti laulmiseks, siis märgitakse selle laulu pealkirja alla: „Viisil: ...“ ja laulu nimiteksti pealkiri. Kuna laulu Jeesus, oh aita... viisi kasutatakse Kiriku Laulu- ja Palveraamatus veel teisegi teksti laulmiseks – Kristus on Kuningas, võit on ta päralt! (KLPR 299, Johann Ludvig Konrad Allendorfi sõnad), siis on näiteks selle laulu pealkirja all viisi juhiseks: „Viisil: Jeesus, oh aita, et võimust võin saada“, kuna just selle Johann Heinrich Schröderi laulusõnade järgi seda viisi tuntakse.

Siinjuures aga ongi huvitav fakt, et see on küll Eesti ja Liivimaa aladel olnud traditsiooniliselt Schröderi „Jesu, hilf siegen“ lauluteksti nimiviisiks, mis leidub neil aladel 19.-20. sajandil kasutusel olnud Punscheli koraaliraamatus (P.187) ja millele viidatakse Uues Lauluraamatus (ULR 444) selle laulu teksti puhul („omal viisil“). Eelpool mainitud saksa ja soome lauluraamatutes on sama teksti laulmiseks hoopis teised viisid. Nii kasutavad sakslased 1733. aastal Köthenis ilmunud koraalikogumikust pärit viisi, millest on saanud Johann Ludwig Konrad Allendorfi 1736. aastal loodud Kolmekuningapäeva teksti „Jesus ist kommen“ nimiviis. Soomlased on aga läinud veelgi kaugemale ja kasutavad Schröderi teksti soomekeelse tõlke „Auta, oi Jeesus“ (Virsikirja 385) laulmisel hoopis soome rahvapärast koraaliviisi ehk teisendit (koraalitoisinto) Kuortaneelt (Lapua lähistelt Pohjanmaa’lt).

Missuguse viisiga aga algselt Schröderi teksti Jesu, hilf siegen lauldi, tuleb veel hümnoloogidel uurida. Uurimist tasub jätkata ka meie lauluraamatus selle teksti nimiviisi päritolu kohta. Viidatud Kötheni kogumikus (1733) võib viis sellisel kujul küll leiduda, kuid samamoodi võib viis olla vanem ja pärineda hoopis Darmstadti kogumikust Geistreiches Gesangbuch (1698), millele samuti osades allikates „Jesu, hilf siegen“ teksti puhul viidatakse. Kas tegemist on sama viisiga, vajab uurimist. Darmstadtis ilmus laulukogumik Das grosse Cantional oder Kirchen-Gesangbuch ka aastal 1687, millest on pärit näiteks meie lauluraamatus teise Schröderi teksti Suur ja ustav on see sõna (KLPR 313) laulmiseks kasutatav viis „Jeesus, surma äravõitja“ (Jesu, meines Lebens Leben). Kas ehk oleks võinud ka Jesu, hilf siegen saada oma viisi sellest Schröderi eluajal olemas olnud lauluraamatust?

Laulu eesti keelde tõlkija kohta andmed puuduvad.

Tõlge on olnud olemas juba enne Uut Lauluraamatut ja selle prooviraamatut, sest laulu juures ULR 444 on sulgudes teinegi number (316), mis viitab laulu esinemisele eelmises väljaandes, kus salme oli 14. Ka teise Kiriku Laulu- ja Palveraamatus oleva Schröderi laulu Suur ja ustav on see sõna tõlkija kohta andmed puuduvad. Küll on aga selge, et vähemalt viimatine lauluraamatukomisjon on võrreldes Uues Lauluraamatus ilmunud tekstiga teinud väikest keelelist korrektuuri ning vähendanud salmide arvu 11-lt 6-le.

Tekst: Ene Salumäe