Tänase päeva laul (20.03)- "Oh ära jäta mind"

20. märts 2011

Paastuaja 2. pühapäev – Reminiscere

Päeva teema: Palve ja usk

Päeva evangeelium: Mk 9:17-29

Päeva juhtsalm: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega,

et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Päeva laul:

OH ÄRA JÄTA MIND-KLPR 327

Sõnade autor: Salomon Franck (1659-1725)

Viisi autor: Johann Sebastian Bach (1685-1750)

Tõlkija: Anton Jürgenstein (1861-1933)

Reminiscare – tuleta meelde – nii kõlab paastuaja 2. pühapäeva psalmi antifooni algus:

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust,

sest need on maailma ajastu algusest! (Ps 25:6)

Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevuse juures olid olulised palve ja usk.

Palve ja usk on ka tänase päeva laulu igas salmis julgustavalt ja lootusrikkalt esil. „Oh ära jäta mind!“, ohkab, õhkab, hüüab laulik iga salmi alguses ja lõpus – ühtekokku kümnel korral! – paludes, usaldades, lootes:

Oh usku anna mul,

et kindlalt ootan Sind.

Mu tugi, abi, jõud,

oh ära jäta mind!

Laulu sõnade autor Salomon (Salomo) Franck oli õukonnapoeet Weimaris, üks oma aja parimaid ja viljakamaid saksa luuletajaid. Tema laiem tuntus tänapäeval on seotud mitmete vaimulike laulutekstidega erinevates lauluraamatutes, kuid ennekõike Weimari tollase õukonna organisti Johann Sebastian Bachi kantaatidega. Enamiku Bachi Weimari perioodil (1708-1717) loodud kantaatide tekstiautoriks on Salomon Franck.

Pärast õigusteaduse ja arvatavasti ka teoloogia õpinguid Jenas naasis Franck 1701. aastal sünnilinna Weimarisse. Mitme muu ameti kõrval oli ta õukonnapoeet, kes luuletas hertsog Wilhelm Ernsti ülesandel nii vaimulikke kui ilmalikke tekste erinevateks tähtpäevadeks. Hertsog oli oma aja üks haritumaid valitsejaid, kellel oli 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu, mille eest Franck hoolitses ja vastutas. Kui 1714. aastal ülendati õukonna organist Johann Sebastian Bach õukonna kapelli kontsertmeistriks, sai tema ülesandeks pidulikeks jumalateenistusteks kantaatide loomine. Neis kantaatides oligi Bachi lähimaks kaastööliseks õukonnapoeet Salomon Franck.

17. sajandi vaimulikust kontserdist välja kujunenud kantaadi tekst oli enamasti Piiblist või luteri koraalist (nn. koraalikantaat). Nagu päeva laulgi nii ka kantaat oli seotud pühapäeva Piibli kirjakohtadega ja kuulus missa sõnaosasesse enne või pärast jutlust. Kantaadist sai jumalateenistuse muusikaline kõrgpunkt ja oma vormilt muutus ta peagi mitmeosalisemaks ning esitajaskonna poolest rikkalikumaks. Ka teksti poolest lisandusid Piiblilausetele ja koraalisalmidele vabalt luuletatud tekstid, mis kommenteerisid Piibli ridu. Nii muutusid Salomon Franckigi kantaaditekstid, mis alguses koosnesid Piibli lausetest ja riimilisest salmiluulest, hiljem oma aja tuntuima kantaaditekstide kirjutaja Erdmann Neumeisteri mõjul suurema vabadusega mitteriimilisteks tekstideks.

Kantaaditekstide kõrval on Salomon Francki loomingus oluline koht vaimulikel lauludel, mis on leidnud endale koha lauluraamatutes. Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on ühtekokku 5 Salomon Francki lauluteksti.

Francki tuntuimate vaimulike laulude hulka kuuluva ja arvatavalt 1714. aastal loodud „Ach Gott, verlaß mich nicht!” (Oh ära jäta mind, KLPR 327) teksti eripäraks on iga salmi esimese ja viimase reana korduv “Oh ära jäta mind!” (“Ach Gott, verlaß mich nicht!”). Nende korduvate ridade vahele on mahutatud palju erinevaid palvesoove ja kõnelusi Jumalaga.

Samasugust korduse printsiipi kasutab Franck ka Suure Reede laulutekstis Kõik lõpetatud! (KLPR 91, Es ist vollbracht) ja Mu Jumal, kuis nii varjul oled (KLPR 360), kus iga salmi lõpus refräänina korduvad palveread: „Mu Jumal, Isa, saada mind, et risti allgi kiidan Sind!“. Francki tekstid KLPR-s on ka Vaikse Laupäeva laul Nüüd hingad Sa siin rahuga (KLPR 99) ja lõikustänupüha laul Jumal, suur on Sinu heldus (KLPR 152).

Laulu viisi autoriks on märgitud Johann Sebastian Bach. Arvestades nende tihedat koostööd Weimari õukonnas on see vägagi tõenäoline.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus „Oh ära jäta mind“ laulu juures toodud erinevaid andmeid täpsemalt lugedes võib märgata, et seal on viisi kohta antud veel muidki juhiseid.

Nagu laulu pealkirja alt lugeda võib, tuleb seda Salomon Francki lauluteksti „Oh ära jäta mind“ laulda „Viisil: Ei ilmast hooli ma“. KLPR sisukorrast selgub, et seda teksti Kiriku Laulu- ja Palveraamatus ei leidu. Küll aga võib selle laulu leida eelmisest ehk Uuest Lauluraamatust (ULR 227), kus selle Georg Michael Pfefferkorni (1646-1732) teksti nimiviisi asukohana viidatakse P. (=Punschel) 227. Selles Eesti- ja Liivimaa aladel poolteistsada aastat kasutusel olnud Punscheli 4-häälses viisiraamatus ehk koraaliraamatus on sama viisi juurde märgitud heliloojaks J.S.Bach, kuid nime järel seisab küsimärk, mis ei lase täit kindlust tunda ja sunnib asja edasi uurima.

Ei ilmast hooli ma ehk saksakeelsena „Was frag ich nach der Welt“ - koraalile on Bach loonud samanimelise kantaadi (BWV 94), kus – küll väikeste meloodiliste ja rütmiliste muudatustega – esineb kantaadi alguse- ja lõpukoraalina meile lauluraamatust tuttav „Oh ära jäta mind“ koraaliviis. Sama koraali kasutab Bach ka teises kantaadis (BWV 64). Mõlemad kantaadid on loodud pärast Weimaris töötamist juba Bachi hilisemal, Leipzigi perioodil. Sellega võiks haakuda meie lauluraamatus noodi parempoolses ülaservas asuv märge „arvatavasti 1730“, mis viitab laulu ilmumisele mõnes kogumikus.

Kuna Bach kasutas oma kantaatides reeglina tol ajal juba kogudustes tuntud ja kasutusel olnud koraaliviise, siis ei ole sugugi kindel, et see kantaadis kasutatud ja meie lauluraamatus olev „Oh ära jäta mind“ koraaliviis on Bachi originaallooming. Küll aga võis see koraaliviis koos Bachi kunagise Weimari-aegse kolleegi Salomon Francki tekstiga saada esmakordselt kokku just Johann Sebastian Bachi seades ja sellisena ajas edasi kulgedes kaotada seose oma algse viisiautoriga.

Mõlema lauluteksti, nii „Was frag ich nach der Welt“ (Ei ilmast hooli ma) kui ka „Ach Gott, verlaß mich nicht!” (Oh ära jäta mind) puhul on erinevates allikates märgitud nende laulmise viisiks hoopis “O Gott, du frommer Gott” (Oh vaga Jumal, kes, KLPR 326). Selle Johann Heermani (1585-1647) teksti nimiviisidena esineb erinevates lauluraamatutes omakorda vähemalt kaks erinevat viisi. Tõsi küll – silpide arvu ja rütmi ning meloodiajoonise poolest on needki viisid tõesti sobivad Salomon Francki “Oh ära jäta mind” sõnade laulmiseks ja neil viisidel lauldakse seda Francki teksti tänaselgi Saksamaal.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus KLPR 327 on viisi autorluse juures sulgudes aga veel üks saksakeelne pealkiri: Anbetungswürdiger Gott. Ka seda Johann Jakob Rambach’i (1693-1735) teksti saab laulda kõigil eelpool mainitud viisidel, kuid missugune on selle teksti seos J.S. Bachiga, vajab veel uurimist.

Kui Oh ära jäta mind viisi puhul võib J. S. Bachi algupärases autorluses veel kahelda, siis Kiriku Laulu- ja Palveraamatus meil enamasti B-viisil tuntud Paul Gerhardti jõululaulu Su sõime juures seisan ma A-viis (KLPR 37) on kindlalt kevade alguspäeval 21. märtsil sündinud Johann Sebastian Bachi looming.

Laulu eesti keelde tõlkija Anton Jürgenstein oli Pärnumaalt pärit ajakirjanik ja ühiskonnategelane, kes oma hariduse sai kuulsast Valga J. Cimze seminarist. Jürgenstein jõudis enne 1906. aastal Tartusse asetumist tegutseda kooliõpetajana mitmel pool ja alustada ka ajakirjanduslikku tegevust, mis kulmineerus Tartus „Postimehe“ juures. Aktiivse ühiskonnategelasena jõudis ta olla nii Vene Riigiduuma II koosseisu kui Eesti Vabariigi Riigikogu liige, lisaks ka Eesti Kirjanduse Seltsi esimees 1924- 1928 ning “Vanemuise” Seltsi esimees 1914–1920.

Kirjaniku, tõlkija ja kirjanduskriitikuna oli ta pigem konservatiivse ja alalhoidliku suuna esindaja, kelle vaated tuginesid heale saksa kultuuri ja kirjanduse tundmisele. Tähelepanu väärivad kindlasti tema mälestusteraamatud ja kultuuriloolised tööd.

Anton Jürgensteini, tol ajal veel Vändra kihelkonnakooli koolmeistri, tõlgitud laule võib leida Uuest Lauluraamatust (4) ja enamus neist (3) on jõudnud ka Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse: tuntud ja armastatud Oh võta mind, mu Jumal (KLPR 344), nn. psalmikoraal Ma tõstan silmad ülesse (KLPR 356, Ps 121 põhjal) ja Oh ära jäta mind (KLPR 327).

Tekst: Ene Salumäe