Päeva laul (15.mai)

15. mai 2011

Ülestõusmisaja 4. pühapäev – Jubilate

Päeva teema: Jumala rahva koduigatsus

Päeva evangeelium: Jh 17:11-17

Päeva juhtsalm: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu,

vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

VÕITJA, VÕTA VÕIDUPALMID

Kiriku Laulu- ja Palveraamat (KLPR) 120

Sõnade autor: Christian Ludwig Taddel (1706-1775)

Tõlkija: Martin Lipp (1854-1923)

Viisi autor: Johann Schop (arvatavasti 1595-1665)

Ülestõusmisaja 4. pühapäeva ladinakeelne nimi Jubilate (’hõisake’) on pärit päeva psalmi antifonist ning väljendab ülestõusmisaja iseloomu:

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Kirik pühitseb rõõmustades Issanda ülestõusmist ja võitu surma üle ning pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast ning ootavad Kristuse tagasitulemist.

Päeva Halleluuja-salmgi rõõmustab hõisates:

Teie süda on rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.

Halleluuja!

Võidust, võitjast ja ülestõusmirõõmust hõiskab ning kutsub tänuks kaasa laulma ka selle pühapäeva päeva laul:

Võitja, võta võidupalmid vastu oma rahva käest,

tema rõõmsad laulusalmid tänutäheks võidu eest!

Surma öö on kadunud, sest ta astel tehtud katki,

surm ja põrgu, vaikige! Halleluuja võitjale!

Võdulippu lehvitada, Võitja, võta haua peal! (KLPR 120)

Laulu sõnade autor Christian Ludwig Taddel sündis, õppis, töötas ja ka suri Rostockis Saksamaal. Ta õppis õigusteadust ja 1729. aastal kõigest 23-aastasena sai temast õigusteaduse doktor. Pärast õpinguid tegutses Taddel Rostockis õiguskantselei ja konsistooriumi direktorina.

Konsistoriaaldirektorina (Consistorialdirector) oli ta tegev 1764. aastal Mecklenburgi uue lauluraamatu eelnõu hindamise juures. Tema enda 5 vaimulikku laulu olid ilmunud juba varem nn Rostocki ministeeriumi lauluraamatu uues väljaandes 1744. aastal. Need laulutekstid paistsid silma hoogsuse ning puhta ja jõulise luulekeelega.

Neist kõige tuntumaks on ülestõusmisaja laul "Höllenzwinger, nimm die Palmen" (Võitja, võta võidupalmid, KLPR 120). See laul leidub nii Mecklenbrugi lauluraamatus (1751) kui muudetud algusega "Ueberwinder, nimm die Palmen" (sellist saksakeelset algusrida kasutatakse ka Uues Lauluraamatus ULR 216) ka Württembergi lauluraamatus ja Hamburgi lauluraamatus (mõlemad 1842).

Küll aga ei leia me Taddeli laule enam tänasest saksa luterliku kiriku lauluraamatu Evangelisches Gesangbuch põhiosast.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus nii nagu ka tema eelkäijas Uues Lauluraamatus on Võitja, võta võidupalmid (KLPR 120) ainus Christian Ludwig Taddeli tekst. Uue Lauluraamatu 7-st salmist on Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse võetud kolm: 1., 2. ja 4. salm. Taddeli luule hoogsust ja jõulisust on tunda ka läbi Martin Lipu tõlke, olgu nendeks siis teise salmi surmavõitjat ülistav algus:

„Võidulippu lehvitada,

Võitja, võta haua peal!“

või laulu hõiskavad lõpuread:

„Hüüa, hüüa: ärgake!

Varjud möödas, elu võidab!

Päev on käes, sest kõla sa,

halleluuja, otsata!“

Hoogu ja majesteetlikku võidurõõmu lisab ka laulu viisiks valitud suure ulatusega Johann Schopi meloodia.

Laulu eesti keelde tõlkijaks on Martin Lipp, oli 1887. aastal loodud Uue Lauluraamatu koostamise komisjoni liikmena üks viljakamaid tõlkijaid ning uute vaimulike laulutekstide loojaid.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on Martin Lipult 13 lauluteksti, millest tuntuimad on kindlasti Suure Neljapäeva laul Jüngritel veel jalgu pesi (KLPR 88), Mu päev, mis aland, on nii pime (KLPR 343, loodud 1. märtsil 1923, 5 päeva enne operatsiooni, mille järel ta suri 8. märtsil) ja Isamaa kogudus, astu nüüd Issanda ette (KLPR 451). Mõne laulu puhul on Lipp saanud inspiratsiooni juba olemasolevaist luuleridadest, neid oma mõtetega riimides (Jumal, Sind me kiidame, KLPR 386 Ambrosiuse hümni järgi või Küll kannab kindel kalju KLPR 161 Samuel Stone’i ainetel). 23 laulu juures on Lipp märgitud tõlkijaks, nagu ka tänase päeva laulu puhul.

Viljandimaalt Tarvastu kihelkonnast pärit Martin Lipp on eesti kiriku- ja kultuuriloo üks suurkujusid. Tartu Ülikoolis usuteadust õppides 1874-1879 oli ta aktiivne Eesti Üliõpiaste Seltsi liige. 1880. aastal pärast vaimulikuks ordineerimist oli ta mõned aastad Tartu Jaani koguduses õpetajaks ja koolides usuõpetajaks, seejärel Saaremaal Kaarma koguduses, kus ta oli samal ajal ka õpetajate seminari direktoriks. Saaremaalt asetus Martin Lipp Tartumaale Nõo koguduse õpetajaks, kus oli oma surmani.

Eestlaskonnale laiemalt on tuntud kindlasti Martin Lipu sinimustvalgest trikoloorist loodud sõnad „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga“. Selle luuletuse esimene versioon ilmus juba aastal 1892. Koos mõnikümmend aastat hiljem loodud Enn Võrgu viisiga tunneme ja laulame neid sõnu tänagi Eesti lipu lauluna.

Laulu viisi autor Johann Schop oli oma aja tuntud viiulivirtuoos ja helilooja, kes tegutses pea terve elu õukonnamuusikuna oma sünnilinnas Hamburgis. Mitmekülgse muusikuna mängis ta 1614.a. Wolfenbüttleri õukonna kapellis viiulit, lautot, trompetit ja tsinki. 1615-1619 musitseeris ta Kopenhaagenis sealse kuninga Christian IV õukonnas. Hamburgi naastes oli ta esialgu raemuusikute liige, hiljem nende direktor ja lõpuks linna kapellmeister. Schop tegutses ka Jakobi kiriku organistina. Taani ja Norra kroonprints Christiani pulmadeks reisis Johann Schop koos oma aja tuntuima saksa helilooja Heinrich Schütziga 1634. aastal taas Kopenhaagenisse. Ehkki kuningas püüdis Schopi meelitada oma õukonda jääma, pöördus ta siiski tagasi Hamburgi. Schop oli oma ajastu kuulsamaid viiulivirtuoose, kelle särav tuntus kandus juba eluajal kaugele väljapoole Hamburgi ja tänaselgi päeval on Hamburgi Eimsbütteli linnaosas tema nimeline tänav. Ka Schopi kahest pojast, Johannist ja Albertist, said muusikud.

Lisaks instrumentaalmuusikale on Johann Schopi loomingus ka vokaalmuusikat: motette, vaimulikke ja ilmalikke laule. Suur osa tema vaimulikest lauludest on loodud hea sõbra Johann Risti tekstidele.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on kaks Johann Schopi viisi, mis ühtekokku esinevad 7 erineva lauluteksti juures.

Neist ühel korral Johann Sebastian Bachi kantaadiski kasutamist leidnud ja Johann Risti sõnade järgi tuntud „Werde munter, mein Gemüte“ („Ärka üles, minu süda“, ULR 87, KLPR 307 esineb viis Paul Gerhardti teksti „Õnnis, kes ei võta teha“ juures).

Kuuel korral leiame Schopi teise viisi, mis on tuntud Paul Gerhardti teksti „Eks mu kohus tänu teha“ („Sollt’ ich meinem Gott nicht singen“ KLPR 292) nimiviisina. Samal viisil lauldakse ka tänast päeva laulu, Christian Ludwig Taddeli Võitja, võta võidupalmid (KLPR 120).

Viisi loomisaajaks peetakse 1641. aastat. Selle üsna suure ulatusega meloodia rütm on teinud vastavalt arusaamadele ja moevooludele läbi mitmeid muutusi nagu enamus 16.-17. sajandi viisidest. 20. sajandi lauluraamatutes hakati algseid rütmikujusid ja meetrumeid taastama. Eestis seisab selle perioodi koraalide viisikujude restauratsioon veel ees.

Tekst: Ene Salumäe