Päeva psalmi laul (8.05):

8. mai 2011
Ülestõusmisaja 3. pühapäev – Misericordia Domini
Päeva teema: Hea karjane
Päeva evangeelium: Jh 21:15-19
Päeva juhtsalm: Kristus ütleb: Mina olen hea karjane.
Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27-28a

JEHOOVA ON MU KARJANE
Kiriku Laulu- ja Palveraamat KLPR 364
Sõnade autor: Ivar Rammo (1928-) Psalm 23 ainetel
Viisi autor: Jessie Seymour Irvine (1836-1887)

Ülestõusmisaja 3. pühapäeva ladinakeelne nimi Misericordia Domini (’Issanda heldus, ustavus’) tuleb psalmi antifoni algusreast:

Issanda heldus täidab maa.

Issanda sõnaga on tehtud taevad. (Ps 33:5-6)

Pühapäeva päeva lauluks soovitab Kirikukalender Käsiraamatule tuginedes Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laulu Jeesusega käia võtkem (KLPR 317), mis oli ka 6. märtsi päeva lauluks ja seega selle laulu lugu on juba varasemast ilmunud nii Toomkirikus lauluraamatuaasta stendil kui internetis Toomkoguduse päevaraamatus ehk blogis.

Seda pühapäeva kutsutakse ka Hea Karjase pühapäevaks. Jeesus on Hea Karjane, kes hoolitseb oma lammaste eest. Ülemkarjasena läkitab Ta oma jüngrid hoolt kandma Jumala karja eest.

Pühapäeva päeva psalmiks on Taaveti lauluraamatust 23. laul, Hea karjase psalm.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb ta mind lebama,
hingamisveele saadab ta mind. (Ps 23:1-2)

Selle sama psalmi kosutavad read on Kiriku Laulu- ja Palveraamatus riimitud ja viisistatud kauniks lauluks Jehoova on mu karjane ning annavad hea võimaluse päeva psalmi üheskoos laulda:

Jehoova on mu Karjane, Ta hoiab, kaitseb mind,

et rahu Tema aasadel saaks leida minu rind! (KLPR 364)

Laulu sõnad pärinevad Psalterist ehk Vana Testamendi lauluraamatust Taaveti 23. laulust, mille alapealkirjaks on „Hea karjane“. Hea karjase psalm on inspireerinud aegade jooksul väga paljusid luuletajaid, heliloojaid ja kunstnikke vahendama erinevates kunstilistes vormides seda usaldust, helgust ja lootusrikkust, mida õhkub igast reast sellest aastatuhandeid vanast, kuid siiani värskendavast Taaveti lauluraamatu laulust. Muusikas on hea karjase psalmi kasutatud väga erinevates stiilides ja žanrites Johann Sebastian Bachist (avakoor „Der Herr ist mein getreuer Hirt“ kantaadist 112) kuni briti helilooja Howard Goodallini (TV-sarja „Dibley vikaar“ /„The Vicar of Dibley“ teemamuusika).

Ka mitmed lauluraamatutes olevad kirikulaulud on loodud Psalm 23 põhjal. Neist üheks tuntuimaks on saanud Šotimaalt pärit Jessie Seymour Irvine viisistatud ning anglikaani kiriku ja inglisekeelsete kristlaste hulgast üle maailma levinud laul "The Lord's My Shepherd, I'll Not Want" (Jehoova on mu karjane, KLPR 364).

See algselt 5-salmiline üsna otseselt psalmi teksti järgiv šotlanna laul ilmus enne mitmes kohalikus ja metodisti lauluraamatus, kuni võeti ametlikult anglikaani kiriku lauluraamatusse (Anglican Hymnbook). Šotimaa armastatud laulust üle terve Inglismaa ja sealt edasi üle maailma tuntuks sai laul pärast kasutamist kuninganna Elizabethi ja prints Philipi laulatusel 1947. aastal ning on tänaselgi päeval nõutud just laulatustel ja matustel.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse jõudis see kaunis ja kuulus psalmilaul Jehoova on mu karjane (KLPR 364) välis- ja kodu-Eesti lauluraamatukomisjonide koostöö viljana. 1928. aastal Eestis sündinud, sõjapagulasena Kanadasse rännanud ning Hamiltonis sealse Esimese koguduse esimehena aktiivselt tegutsenud Ivar Rammo on inglisekeelse laulu põhjal kirjutanud 4 eestikeelset salmi, tõlgendades psalmiteksti siiski veidi vabamalt kui originaaltekstis.

Laul on olemas ka Eesti baptistide, metodistide ja nelipühilaste ühises lauluraamatus Vaimulikud Laulud (nr. 190) täpselt samas Ivar Rammo sõnastuses nagu Kiriku Laulu- ja Palveraamatus.

Ivar Rammo nimega seostatavaid laulutekste on Kiriku Laulu- ja Palveraamatus lisaks veel 3: hoogne ülestõusmispühade laul Kristus üles tõusnud nüüd (KLPR 107), taani päritolu usuvõitluslaulu põhjal eestindatud Kindel me usk (KLPR 160), rootsi rahvaviisile loodud advendilaul Et Kristust vastu võtta (KLPR 363) ning ka esimese salmi tõlge ühest kuulsaimast anglikaani kiriku kolmainuhümnist Püha, püha, püha (KLPR 142:1).

Jehoova on mu karjane (KLPR 364) on üks neid uusi laule Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, mis on saanud lauluraamatu kasutamise 20 aasta jooksul väga armastatud lauluks Eestimaa kogudustes. Seesama laul oli ka EELK peapiiskop Jaan Kiivit juniori üks lemmiklauludest Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, mida ta sageli kasutas, mille ta ise valis oma 65-nda sünnipäeva ja emerituuri siirdumise tänujumalateenistuse laululehele Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus (19.02.2005) ning mida lauldi ka tema matusetalitusel vaid pool aastat hiljem Tallinna Kaarli kirikus (8.09.2005).

Laulu viisi autor, šotlanna Jessie Seymour Irvine oli vaimuliku tütar. Tema isa teenis mitmes Kirde-Šotimaa koguduses Dunottar’is, Peterhead’is ja Crimondi linnas Aberdeenshire’s.

Ehkki ta on kirjutanud muudki muusikat, tuntakse teda üle maailma kahtlemata eelkõige just laulu "The Lord's my shepherd" (Jehoova on mu karjane, KLPR 364) viisi autorina.

Anglikaani traditsioonile kohaselt on antud lauluviisidele nimed kas nende loojate, sünnikohtade või muude tunnuste järgi. Nii teatakse seda Irvine viisi nime all „Crimond“ ehk seesama Šotimaa kirdenurga linn, kus Jessie S. Irvine isa vaimulikuna teenis ja kus arvatavalt Jessie Irvine juba teismelisena ühe oreliklassi harjutustööna selle hiljem nii kuulsaks saanud viisi kirjutas.

See viis ilmus esmalt 1871. aastal kogumikus The Northern Psalter ühe teise tekstiga ning oli omistatud harrastusmuusikust ärimehele David Grant’ile. 1911. aastal asus Jessie S. Irvine õde Anna tõestama, et viisi kirjutas hoopis tema õde Jessie. Peale pikki vaidlusi ja tõestamisi leiti, et David Grant on tõepoolest olnud üksnes viisi harmoniseerija ehk seadja. Alates 1929. aasta lauluraamatust Scottish Psalter on laulu heliloojaks kõikjal märgitud Jessie Seymour Irvine.

Tekst: Ene Salumäe