Taas uus päevalaul (22.05)

22. mai 2011

Ülestõusmisaja 5. pühapäev – Cantate

Päeva teema: Taevariigi kodanikuna maailmas

Päeva evangeelium: Jh 17:6-10

Päeva juhtsalm: Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid! Ps 98:1

Päeva laul:

OH SURMAVÕITJA, TULE SA

Kiriku Laulu- ja Palveraamat (KLPR) 115

Sõnade autor: Anton Suurkask (1873-1965)

Viisi autor: Philipp Nicolai (1556-1608)

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Cantate (’laulge’) tuleb päeva psalmist, kus lisaks laulmisele kutsutakse kogu loodut hõiskama ja mängima Issandale nii lauluhääle kui erinevate pillidega:

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid.

Issanda parem käsi ja Tema püha käsivars

on toonud Temale võidu!

Hõisake Issandale, kogu ilmamaa,

tõstke hõisates häält ja mängige Temale!

Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega!

Trompetite ja pasunate häälega hõisake Kuningas Issanda ees!

Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos Issanda ees! (Ps 98)

Jumala rahvas rändab Võitja jälgedes tões ja armastuses taeva tõelise rõõmu poole. Pühast Vaimust juhituna võivad kristlased juba nüüd elada taevariigi kodanikena maailmas.

Päeva laulus kõlab palve surmavõitja Jeesusele, kellele võime loota ja toetuda selle maailma radadel taevase riigi poole teel olles:

Aita, näita, õiget teed ja õiget rada,

mida mööda võin Su juurde, Jeesus, saada.

Kui oled ikka minuga, siis lähen, Jeesus, Sinuga

siit maisest elust läbi.

Tulgu, olgu raske torm ja rasked päevad maises elus –

ükskord hingan taeva ilus! (KLPR 115)

Laulu sõnade autor Anton Suurkask oli mitmekülgne ja produktiivne erinevates valdkondades. Hallistes sündinud, Viljandis ja Häädemeestel koolis käinud ning nii seal kui ka Pärnus ja Tallinnas tegutsenud Suurkask võttis osa isegi revolutsioonilisest liikumisest 1905. aastal ning vabatahtlikuna Vene-Jaapani sõjast. Olulisimad valdkonnad, kuhu Anton Suurkask püsivama jälje jättis, olid kahtlemata lastekirjandus, kirjastamine ja harrastusspordi propageerimine. Heast sportlikust vormist ja tahtest räägib legend, et tema jõukatsumine Georg Lurichiga olla lõppenud viigiga. Lisaks raskejõustikule ühendas ta sportliku meele huviga pärimuskultuuri korjamise vastu, sõites rahvaluulet ja vanavara kogudes jalgrattaga läbi pea kõik Eesti kihelkonnad. Tema huvideks olid veel paranähtuste uurimine, rahvaravitsemine, harrastusteatris näitlemine ning kunstiga tegelemine. Ühiskondlikult aktiivse inimesena oli ta mitmete seltside juht ning kandideerides 1939. aastal tollase kuulsa Viljandi linnapea August Maramaa palvel üksikkandidaadina, osutus valituks Viljandi linnavolikokku.

Kõige enam pühendus Anton Suurkask siiski kirjandusele ja raamatute kirjastamisele. Ligi 10 000 lehekülge tekste, millest valdava osa (üle 100 raamatu) ta ka ise kirjastajana välja andis, sisaldavad nii ajakirjanduslikke kirjutisi kui kõikvõimalikke kirjanduslikke žanre, sealhulgas luulet ja tõlkeid. Erilise tähelepanu on pälvinud tema lasteraamatud. Ta oli üks esimesi, kes hakkas Eestis välja andma värvirikkaid (algul 4, hiljem 7 värviga) vähese tekstiga lasteraamatuid, illustreerimisel abiks pojad Endel ja Heino. Aastatel 1920-1933 andis ta välja mahuka lasteraamatute sarja (ca 60 raamatut), mis kandis nime „Anton Suurkask’i lastekirjandus“. Samal ajal jätkas Suurkask oma luulekogude avaldamist. 1933. aastal jõudis ta välja anda 9 kogu!

Kiriku Laulu- ja Palveraamatust leiame 3 Anton Suurkase lauluteksti: konfirmatsioonilaul Ma tean, et õnneks tuleb mulle (KLPR 228), kiituselaul Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita (KLPR 295), mille 1. salmist on pärit ka tänavuse lauluraamatuaasta nn tunnuslause Tõuse, mu laul, taevasse! (KLPR 295:1) ning tänaseks päeva lauluks olev ülestõusmisaja laul Oh surmavõitja, tule Sa (KLPR 115). Kõik need tekstid on olemas ka Uue Lauluraamatu teises lisas, mis sisaldabki valdavalt eesti autorite vaimulikku loomingut. Tänavuse lauluraamatuaasta tunnuslaulu Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita leiame ka Eesti katoliiklaste lauluraamatust (nr. 169).

Laulu viisi autoriks loetakse saksa 16. sajandi kahe kõige kuulsama kirikulaulu autorit Philipp Nicolaid, ehkki arvatakse, et selle viisi puhul on ta kasutanud eeskujuks juba varasemaid teemasid.

Mengeringhausenis vaimuliku pojana sündinud Philipp Nicolai õppis Wittenbergis teoloogiat ja temast sai innukas luterlikku ortodoksiat järgiv õige õpetuse eest võitleja, kes avaldas mh mitmeid kalviniste ja paavstlikku kirikut kritiseerivaid kirjutisi. Ta töötas vaimulikuna mitmes koguduses: Herdeckes, Kölni põrandaaluses luterlikus koguduses, õukonna jutlustajana ja krahv Wilhelm Ernst von Waldecki pere koduõpetajana ning elu viimastel aastatel Unnas Westfalenis ja Hamburgis Püha Katariina koguduses.

Nii Unnas kui Hamburgis oli ta ajal, mil neid linnu tabas laastav katk. Neis masendavates oludes, kus sajad linna ja koguduse inimesed surid, kirjutas ja avaldas ta lohutava, julgustava ja rõõmustava igavese elu sõnumiga hingekosutusliku kogumiku „Freudenspiegel des ewigen Lebens“ (Igavese elu rõõmupeegel, 1599). Selles kogumikus sisalduvad esmakordselt ka Philipp Nicolai kaks kuulsaks saanud laulu, mida on hiljem hakatud kutsuma koraalide kuningaks – „Wachet auf! ruft uns die Stimme“ („Ärgake!“ nii vahid hüüdvad, KLPR 179) ja kuningannaks - „Wie schön leuchtet der Morgenstern“ (Nüüd paistab meile kaunisti, KLPR 56).

Just seda viimast viisi silmas pidades on Anton Suurkask loonud oma ülestõusmislaulu sõnad Oh surmavõitja, tule Sa (KLPR 115). Sama viisi on Kiriku Laulu- ja Palveraamatus kasutatud lisaks Philipp Nicolai enda algupärasele tekstile veel 7 erineva teksti juures.

Arvatakse, et viisi loomisel oli Philipp Nicolaile eeskujuks juba olemasolev muusikaline teema. Nii pakutakse viisi ühe võmaliku eeskujuna Psalmi 100 teemalist koraali „Jauchzet dem Herren alle Land“ (’Hõisake Issandale, kõik ilmamaad’), mis esineb esmalt Wolff Köphel’i (1478-1541) Psalter’is Strassburgis aastal 1538. Teistel andmetel kasutas Philipp Nicolai selle viisi puhul renessansiajal üsna tüüpilist paroodiavõtet, kus viisi aluseks on üks tol ajal tuntud armastuslaul „Wie schön leuchtet die Äugelein der Schönen und der Zarten mein“ („Kui kaunilt säravad mu kallima kaunid silmad“).

See rasketes oludes sündinud rõõmurohke ja majesteetlik muusika on omakorda inspireerinud paljusid heliloojaid kirjutama suurejoonelisi teoseid ning luuletajaid eri aegadel ja eri maades looma laulusõnu just sellele viisile.

Tekst: Ene Salumäe