Uus PÄEVALAUL!

7. august 2011

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha. 8. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Kirgastatud Kristus

Päeva evangeelium: Mk 9:2-8

Päeva juhtsalm: Sinu kohal koidab Issand

ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

LIGIDAL ON JUMAL - KLPR 355

Sõnade autor: Gerhard Tersteegen (1697-1769)

Tõlkija: Carl Peter Ludwig Maurach (1824-1900)

Viisi autor: Joachim Neander (1650-1680)

Vana traditsiooni järgi on Issanda muutmise püha (eesti keeles nimetatud veel Kristuse seletamise pühaks) 6. augustil. Luterlikes kirikutes on seda püha peetud ka 8. pühapäeval pärast nelipüha. Kristuse muutmine oli Tema elu pöördehetk. Apostlid said oma silmaga näha Tema jumalikku suurust ja kuulda Jumala häält: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!“ (Mk 9:7) Jumala kirkus saab nähtavaks end ohvriks andvas armastuses.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena.

Päeva psalm ülistab Jumala suurust ja au:

Issand on Kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk!

Pilved ja pimedus on tema ümber,

õigus ja õiglus on ta aujärje alus. (Ps 97)

Päeva laulus kõlavad nii taevased kiidukoorid kui alandlikud palved:

Püha, püha, püha! Inglikoorid laulvad,

au ja kiitust Talle andvad.

Minu sisse tule, Vaim, ja tee mind pühaks,

Taevaisa pühaks kojaks. (KLPR 355)

Laulu sõnade autor Gerhard Tersteegen (alamsaksa keeles Gerrit ter Steegen), saksa iseõppinud teoloog, müstik, jutlustaja, kirjanik ja poeet, keda on peetud reformeeritud pietismi kõige andekamaks kirikulalude loojaks, sündis ja kasvas Moers’is (Mörs) Alam-Reinimaal (Westfalen) seitsmenda lapsena vaga ja uskliku kodu 8-lapselises peres. Tema reformeeritud kirikusse kuuluv kaupmehest isa suri, kui poeg oli vaevalt 6-aastane. Kooliharidus piirdus Moersi kohaliku ladinakooliga. Ema püüdis oma andekat, kuid kehaliselt kidurat poega koolitada, kuid pidi majanduslike raskuste tõttu sellest loobuma ja saatma 16-aastase nooruki Mülheimi (Ruhr) sugulase juurde kaupmehe õpipoisiks. Seal puutus noormees kokku nn ärganutega, kes tutvustasid talle müstikute kirjutusi. Need avaldasid Tersteegenile nii sügavat mõju, et ta asus loetut saksa keelde tõlkima.

Ehkki paari aasta pärast omas Tersteegen ka ise oma äri, ei pakkunud kaupmehetöö talle rahuldust ning ta valis füüsilist tegevust nõudva ameti kudumiskojas. Kurnavast tööst ja ainelisest vaesusest hoolimata oli tal nüüd rohkem aega oma armastatud raamatutega tegeleda. Suurel Neljapäeval 1724. a. koges ta nn usulise pöördumise, andudes ja pühendudes täielikult Jumalale ning kinnitades seda kirjalikult oma verega. Neli aastat hiljem loobus ta oma töökohast ja asus elama äärmuslikus askeetlikkuses. Tersteegen tegutses alates 1728. aastast jutlustajana, pidas evangeelseid äratuskoosolekuid ja koduseid palvusi, tõlkis kirikuisade biograafiaid ja kirjutas mitmeid müstika ja pietismi mõjudega hingekosutuslikke raamatuid. Tersteegeni jutluste kogumikud ja kirjutised, mida loeti tema kaasaegsete ja mõttekaaslaste ringkondades palju, avaldasid mõju nii üksikutele lugejatele kui ka ärkamisliikumisele ja pietismile laiemalt. Ehkki tal puudus ülikoolist saadud teoloogiline haridus, oli Tersteegen üks reformeeritud pietismi haritumaid nn „amatöörteolooge“ ja eelkõige sügav müstik.

Tersteegeni ligimesearmastus väljendus mitmel viisil. Ta pidas paljude abivajajatega ühendust kirja teel (säilinud ligi tuhat kirja), külastas neid oma reisidel ja võttis neid vastu oma äärmuslikult askeetlikus palverändurikodus. Lisaks hingehoidlikele kogunemistele ja äratuskoosolekutele tegeles ta ka ravitsemisega, segades kokku maarohtusid ja jagades neid tasuta abivajajatele.

Mitmed sotsiaalasutused nagu hooldekodud, haiglad, vanadekodud ja kogudusemajad eelkõige Põhja-Reinimaa (Westfaleni) linnades kannavad tänapäeval Gerhard Tersteegeni nime. Kuulsaim Tersteegen-Haus on tema elumaja Mühlheimis (Ruhr), kus ta elas oma viimastel eluaastatel ja kus täna on Mühlheimi koduloomuuseum.

Gerhard Tersteegenit loetakse Martin Lutheri ja Paul Gerhardti kõrval üheks olulisimaks kirikulaulude loojaks. Tema laulud ülistavad kristlaste palverännaku-osadust ja Jumala lapselik-usalduslikku kummardamist. Tersteegeni laulukogumiku „Geistliches Blumen-Gärtlein Inniger Seelen“ (1729) enam kui 100 laulu on jõudnud meieni ja neist mitmeid lauldakse veel tänagi.

Tänase saksa lauluraamatu Evangelisches Gesangbuch (EG) põhiosas on 8 Gerhard Tersteegeni laulu. Tersteegeni laule leidub aga ka saksa vabakiriklikes laulukogumikes, katoliiklikus lauluraamatus Gotteslob ja mitmetes oikumeenilistes laulikutes. Tersteegeni laule leiame ka Põhjamaade lauluraamatutes ning inglisekeelsetes luterlikest ja anglikaani lauluraamatutes nii Ameerikas kui Euroopas, neist mitmed John Wesley tõlgituna. Nii on kogunenud Tersteegeni lauludest kena hulk rahvaid ja konfessioone ühendavat erinevates keeltes lauluvara.

KLPR-s on Gerhard Tersteegenilt 4 teksti: tuntud jõululaul Hõisake, taevad (KLPR 18, „Jauchzet, ihr Himmel, frohlocket, ihr Engel in Chören“, ULR125, EG 41), Dmitri Bortnjanski viisistatuna nii tsaariõukonna kui preisi sõjaväe kaudu üle Saksamaa kuulsaks saanud ja meilgi väga armastatud Ma kummardan Sind, Armuvägi (KLPR 264, „Ich bete an die Macht der Liebe“, ULR 249), õhtulaul Ju päev on läinud looja (KLPR 404, „Nun sich der Tag geendet“, ULR 90, EG 481) ning erinevate rahvaste ja konfessioonide keskel üks tuntumaid Tersteegeni laule, tänase pühapäeva päeva laul Ligidal on Jumal (KLPR 355, „Gott ist gegenwärtig“, ULR 17, EG 165). Selles laulus peegeldub selgelt reformeeritud kirikule omane arusaam Jumala majesteetlikust suurusest.

Laulu eesti keelde tõlkija Carl Peter Ludwig Maurach omandas teoloogilise hariduse Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja siirdus seejärel Riiga, kus oli prooviaastal Riia Jakobi koguduses ja ordineeriti ka vaimulikuks (1849). Lühemat aega teenis ta Paistu Maarja koguduses, kus ka tema isa kunagi vaimulikuks oli, seejärel aga peaaegu neli aastakümmet Põltsamaa Niguliste koguduses. Tähelepanuväärse tööga on Carl Maurach end jäädvustanud eesti lauluraamatute ja kirikulaulude ajalukku. Nimelt täiendas, parandas ja uuendas ta 19. sajandi teisel poolel tol ajal käibel olnud tallinnakeelset lauluraamatut.

Hümnoloogilise kogumiku „Kelle laule me laulame?“, mis ilmus Kiriku Laulu- ja Palveraamatu 10. aastapäeva tähistamiseks (EELK Konsistoorium 2001) lõpus olevast registrist (koostaja Tauno Väinölä), kust võib leida meie laulu- ja palveraamatus olevate laulude teksti autorite, eestindajate ja heliloojate nimekirja ja iga nime juures laulu numbrid, mis seotud konkreetse nimega, võime leida Carl Maurachi nime järel ühtekokku 35 laulunumbrit: 34-le eestindusele lisaks ka ühe laulu algupärased sõnad (Sa olid väike lapsuke KLPR 260). Siiski ei ole kõikide laulude puhul tegemist Carl Maurachi poolt tehtud esmatõlkega. Paljud neist võisid olla eestikeelsetena juba käibel ning Maurach ja tema abilised kohendasid vanu tõlkeid.

Tuntumateks lauludeks, mille eestikeelseid sõnu võime Carl Maurachi nimega seostada, on kindlasti advendi- ja jõululaulud Tänu olgu Jumalal (KLPR 12) ning Üks roosike on tõusnud (KLPR 38), kirikulaulude kuningaks nimetatud „Ärgake!“ nii vahid hüüdvad (KLPR 179), ristimistalituse lõpulauluks lauldav Ma olen ristitud (KLPR 2010), Truu ja ustav karja hoidja (KLPR 162), Ma tõstan taeva poole silma (KLPR 266), Veel armuallik keeb (KLPR 271), Mis Jumal teeb, on ikka hea (KLPR 358) ja tänase pühapäeva päeva laul Ligidal on Jumal (KLPR 355).

Selle Gerhard Tersteegeni laulu leiame mitmest 19. sajandi II poole eestikeelsest lauluraamatust (1864, 1892, 1899/1900) 8-salmilisena, millest Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse on valitud 3 keeleliselt redigeeritud salmi (1., 2., 8.). 3-salmilisena on laul trükitud juba 1938. a. „Väikeses Lauluraamatus kirikule, koolile ja kodule“ (nr. 15), kusjuures 3. salmi tõlge seal erineb märkimisväärselt nii varasemaist kui Kiriku Laulu- ja Palveraamatu 3. salmi tõlkest.

Laulu viisi autor Joachim Neander (Neumann) oli saksa reformeeritud kiriku õpetlane (kalvinist), teoloog ja kirikulaulude looja, kelle kuulsaimaks ja üle maailma tuntuks lauluks on Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat, kiita (KLPR 306, saksa keeles „Lobe den Herren, den mächtigen König der Ehren“).

Bremenis haritlaste suguvõsas sündinud Joachim Neander õppis oma kodulinna ülikoolis teoloogiat, koges pietistliku äratuse ning jätkas seejärel koduõpetajana Frankfurtis (Main). Seal tutvus ta oma aja mõjukate pietistide Philipp Jakob Speneri (1635-1705) ja Johann Jakob Schütziga (1640-1690). Olnud mõned aastad Düsseldorfi reformeeritud koguduse ladinakooli rektoriks, naases Joachim Neander sünnilinna Bremenisse täitma õpetaja ja vaimuliku ülesandeid, kus ta aga juba järgmisel aastal kõigest 30-aastasena suri.

Vanaisa soovil ja tolle aja trendidele vastavalt muutsid Neumannid oma nime kreekapäraselt Neanderiks. Düsseldorfis töötamise ajal meeldis Joachim Neanderil jalutada looduse poolest inspireerivas Düsseli jõe orus. 19. sajandi alguses nimetati org, kus sündisid paljud Neanderi luuletused ja laulutekstid, tuntud laululooja auks Neandertal’iks (Tal = saksa keeles „org“) ning suur koobas Neanderhöhle’ks (Höhle = saksa keeles „koobas“). Ülemaailmset kuulsust Neanderi nimele lisas aga veelgi 1856. aastal sealt samast orust leitud eelajaloolised arvatavad inimjäänused, mida hakati asukoha järgi kutsuma homo neanderthalensis ehk neandertaallaseks.

Oma lühikese elu jooksul jõudis Joachim Neander kirjutada umbes 60 kirikulaulu (enamasti nii sõnad kui ka viisi), millest mitmed on tänini tuntud ja armastatud. Teda peetakse väljapaistvaimaks saksa reformeeritud kiriku ja saksa üheks esimeseks olulisemaks reformatsioonijärgseks laululoojaks üldse. Neanderi laulud kogumikus „Bundes-Lieder und Dank-Psalmen“ (1680) olid kui teerajajaks pietistlikele lauluraamatutele reformeeritud ja luterlikus kirikus.

KLPR-s on Neanderilt 3 laulu, kus nii tekst kui viis on temalt: Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita (KLPR 306), Jumal vägev valitseja (KLPR 349) ning Imeline Issand (KLPR294), lisaks üks tekst Maa ja meri kiidavad (KLPR 388). Neid kolme viisi on laenatud veel ühtekokku 16 teksti juurde.

Gerhard Tersteegeni tänase päeva laulu Ligidal on Jumal (KLPR 355) viisiks on laenatud Neanderi laulu Imeline Issand (KLPR 349, saksa keeles „Wunderbarer König“) nimiviis, millel seda laulu lauldakse ka saksa-, soome-, vene- ja inglisekeelsetes lauluraamatutes, tõsi küll – väikeste rütmiliste erinevustega salmi teises pooles.

KLPR-son selle Tersteegeni teksti laulmiseks aga ka B-viis. See Johann Michael Mülleri (1683-arv. 1750) viis on trükitud 1938. aastal välja antud „Väikeses lauluraamatus kirikule, koolile ja kodule“ ja on seal Tersteegeni laulu ainsaks viisiks. Samal Mülleri viisil lauldakse seda laulu ka tänases Rootsi lauluraamatus (Den svenska psalmboken, laul nr. 79)

Tekst: Ene Salumäe