Pühapäevane PÄEVA LAUL

5. juuni 2011

Ülestõusmisaja 7. pühapäev – Exaudi

Päeva teema: Püha Vaimu ootus

Päeva evangeelium: Jh 7:37-39

Päeva juhtsalm: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse,

siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12.32

Päeva laul:

MU HINGE SISSE TULE-KLPR 129

Sõnade autor: Paul Gerhardt (1607-1676)

Tõlkija: Carl Eduard Malm (1837-1901)

Viisi autor: Johann Crüger (1598-1662)

Pühapäeva ladinakeelne nimi Exaudi (’kuule [Issand]’) tuleb psalmi antifoni algusest:

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan;

ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Pühapäeva teemaks on Püha Vaimu ootamine. Kristuse kirik ootab palvetades Püha Vaimu andi. Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist.

Päeva Halleluuja-salmis kõlab lubadus:

Kui tema, Tõe Vaim, tuleb,

juhib Ta teid kogu tõesse. Halleluuja! Jh 16:13

Püha Vaimu läbi saavad kristlased osa Kristusest ja Tema toodud lunastusest. Püha Vaim kinnitab kristlastele, et nad on Jumala lapsed ja võivad Tema poole pöörduda nagu Jeesuski nimega Abba – Isa.

Püha Vaimu uuendavast ja rõõmustavast väest ja andidest räägib ka päeva laul:

Mu hinge sisse tule, oh Looja Püha Vaim!

Uut elu tõid Sa mulle, kui ilmale ma sain.

Vaim, rõõmustaja oled, ei salli kurvastust.

Sa trööstijana tuled ja saadad valgustust. KLPR 129

Laulu sõnade autorit Paul Gerhardt’i loetakse suurimaks saksa kirikulaulikuks pärast Martin Lutherit. Wittenbergi lähedal Gräfenhainichenis sündinud ja varakult orvuks jäänud Gerhardt sai range luterliku kasvatuse. Pärast teoloogia õpinguid Wittenbergi ülikoolis teenis ta pikalt leiba Berliinis koduõpetajana ja kirjutas luuletusi, kuni ta 1651. a. ordineeriti vaimulikuks ja pandi ametisse Mittenwaldesse (Brandenburg) ning sealt 1657. a. Berliini Nikolai kirikusse. 1664. aastal keeldus ta paljude teiste luterlike vaimulike kombel alla kirjutamast reformeeritud kuurvürsti nõutud kirjalikule lubadusele tema poliitika toetuseks, nn. tolerantsusediktile, mille tulemusena Gerhardt eemaldati vaimulikutööst. Mõned aastad hiljem sai ta ülemdiakoni koha Lübbenisse (Frankfurt/Oder), kus töötas surmani.

Ehkki Paul Gerhardti laululooming ei ole väga arvukas (pisut üle 130 laulu), on tema luuletajatöö ometi luterliku kirikulaulu ajaloo kõige tähelepanuväärsem. Seda on tõlgitud paljudesse keeltesse ja Gerhardti laule leidub täna üle maailma nii luterlikes, katoliiklikes kui vabakiriklikes lauluraamatutes. Gerhardti luule levikule on palju kaasa aidanud Berliinis tegutsenud kantor Johann Crüger, kes Gerhardti tekste viisistas ning neid oma laulukogumikes välja andis. Paljud neist lauludest kuuluvad tänaseni asendamatuina meie koguduselaulude põhivaramusse läbi kirikuaasta, sisaldades selget õpetust, sügavat vagadusetunnet, karastunud usku, Jumala usaldamist, isiklikke tundeid, igatsusi ja kogemusi, esitades neid luulevormis avameelselt ja südamlikult ning keeleliselt kaunilt ja lihtsalt. Kui arvestada mitmeid katsumusi ja traagikat, mis Paul Gerhardti tema eluteel saatsid, jääb vaid imetleda, kui palju helgust ja lootusrikkust leiame tema lauludes.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on ühtekokku 20 Paul Gerhardti laulu (Uues Lauluraamatus 51, Saksa tänases lauluraamatus 26, Soome Virsikirja’s 15), neist tuntuimad on paljude lauluraamatute esimene laul, armastatud advendilaul Kuis pean vastu võtma (KLPR 3), jõululaul Su sõime juures seisan ma (KLPR 37), Suure Reede laul Oh Jeesus, Sinu valu (KLPR 94), Oskar Lutsu „Kevadest“ tuntud Mis vaevab sinu südant (KLPR 342), eelmise lauluraamatuaasta (2002) tunnuslaul Ma laulan suust ja südamest (KLPR 387), viimase paarikümne aastaga rahvapärase koraaliviisiga ülituntuks lauldud hommikulaul Mu süda, ärka üles (KLPR 398) ja paljude põlvkondade armastatud õhtulaul Nüüd hingvad inimesed (KLPR 408).

Laulu eesti keelde tõlkija Carl Eduard Malm, teoloog, filoloog, luuletaja ja luuletõlkija, sündis Tallinnas rootslasest isa ja sakslannast ema kunstilembeses kodus. Huvi eesti keele vastu sai alguse kodust ja süvenes gümnaasiumis, kus tema õpetajaks oli F.J.Wiedemann. Malmi peetakse üheks parimaks eesti keele tundjaks 19. sajandi Eestimaa kubermangus. Ta oli ka üks Kuusalu koguduse õpetaja Eduard Ahrensi poolt juurutatud eesti keele uue kirjaviisi tuliseid pooldajaid. Pärast filoloogia ja teoloogia õpinguid Tartu Ülikoolis töötas Carl Eduard Malm mõnda aega koduõpetajana Kambjas ja Tapal. 1864. aastal ordineeriti ta vaimulikuks ja oli 36 aastat kuni oma surmani Rapla koguduse õpetajaks, lisaks osa ajast ka Lääne-Harju praost ning Eestimaa konsistooriumi assessor. Raplas tegutsenud tugeva vennastekogudusega oli tal väga hea kontakt, samuti hinnati teda kui suurepärast jutlustajat ja hingehoidjat. Carl Eduard Malm oli ka Rapla praeguse kahetornilise kiriku ehituse algatajaks ja eestvedajaks, kuigi kahjuks ei jõudnud ta ära näha kiriku lõplikku valmimist.

Kirjandusvallas peetakse Malmi esimeseks, kes tutvustas eesti lugejale väga heas tõlkes Goethe, Schilleri ja Heine ballaade ning Krõlovi valme, tõstes nende originaalilähedaste, sõnavararikaste ja värsitehniliselt sujuvate eestindustega eesti luuletõlke taset. Vähem tuntud autorite värsse on ta mugandanud vabamalt ja mõnikord on neid raske eristada tema enda luuletustest, mida iseloomustab loomulik rahvakeel ja rahvalik ütlemisviis. Tema tuntuim eestindatud luuletus „Kask” („Üks kask meil kasvab õues…”) kulgeb sageli rahvaliku lauluna tänapäevalgi. C. E. Malmi luuletused ja luuletõlked ilmusid kogumikus „Vana ja Uut, Eestirahva ajaviiteks” (1870). Andeka pedagoogina koostas Malm 19. sajandi ühe parema kooliõpiku “Laulud ja Loud” (I–II 1874, III 1884), millest anti välja 9 kordustrükki ja mis oli Põhja-Eesti koolides kasutusel veel 20. sajandi algul.

Carl Eduard Malmil on tähtis roll ka meie kiriku lauluvara uuendamisel nii originaalloomingu kui tõlgetega. 1894. a. ilmus "Sada vaimulikku laulu, kirikus ja kodu laulda", millest enamik on heal tasemel tõlked. Uues Lauluraamatus on Malmilt kolm oma laulu ning 23 tõlketeksti. Kiriku Laulu- ja Palveraamatust leiame ühe Malmi teksti (Rõõmusta, rõõmusta, KLPR 328) ja 8 tõlget, sealhulgas Mu hinge sisse tule (KLPR 129).

Paul Gerhardti ja Johann Crügeri laul Mu hinge sisse tule (KLPR 129) algab saksakeelsena „Zeuch (tänapäeval: „Zieh“) ein zu deinen Toren“ ja laulul on erinevates saksa lauluraamatutes 11-13 salmi. Eestikeelsena leiame selle laulu nii Tartus välja antud 1864. aasta nn proovilauluraamatust (nr. 106) „Mo hinge sisse tulle“ 10-salmilisena kui 1892. aastal Revalis trükitud ja peamiselt nn Vana Lauluraamatu lauluvarale põhinevas lauluraamatus (nr. 116), seal juba pisut keeleliselt redigeerituna.

Mõned aastad hiljem ilmunud Uues Lauluraamatus (1899, ULR 272) on senist eestikeelset tõlget kohati nii suurel määral muudetud, et raske on varasemate tõlgetega võrreldes sama salmi äragi tunda. Peale selle on laulule lisatud üks salm juurde. Erinevalt eelmistest trükitud väljaannetest on Uues Lauluraamatus laulu juurde märgitud ka tõlkija andmed - Carl Eduard Malm. Kas ta on olnud üksnes olemasoleva tõlke redigeerija või ka algse tõlke autor, vajab veel uurimist.

KLPR-S on Mu hinge sisse tule 5-salmilisena ning võrreldes Uue Lauluraamatu tõlkega mõnes salmis üsna märkimisväärselt redigeerituna. Nii nagu teistegi nelipühade laulude puhul on ka selle laulu keelelise redigeerimise lauluraamatukomisjoni palvel toimetanud Harri Haamer.

Laulu viisi autor Johann (Johannes) Crüger sündis Groß Breesenis, käis ladinakoolis Gubenis, jätkas õpinguid muusika ja teoloogia alal erinevates ülikoolides ning reisis Saksamaal, Austrias, Böömimaal ja Määrimaal. Pärast viit aastat ühes Berliini aadliperekonnas koduõpetaja ametis olemist ning kaht aastat õpinguid Wittenbergis kutsuti teda 1622. aastal Berliini Püha Nikolause kiriku kantoriks ja Zum Grauen kloostri kooli õpetajaks. Neid ameteid pidas ta neli aastakümmet.

Kooli- ja kirikulaul elas tookord Berliinis oma õitseaega ja Crüger andeka ja ettevõtliku muusikuna edendas seda nii oma tööga kui arvukate muusikaväljaannetega. Ta toimetas hulga laulukogumikke, kus oli oma aja tähelepanuväärsete laululoojate (mh Gerhardt, Franck, Rist) laule. Lisaks kirjutas ta nii vokaal- kui instrumentaalteoseid ning artikleid muusikateooriast ja praktikast.

Johann Crüger tundis väga hästi Genfi psaltrit ning hindas seda kõrgelt. See oli reformatsiooni ajast pärit kogumik lihtsakoelisi meloodiaid, millele oli sepitsetud erinevate tegijate poolt prantsuse- ja saksakeelseid psalmimugandusi. Saksamaal tunti Crügeri ajal kõige paremini 1573. aastal ilmunud Ambrosius Lobwasseri kogumikku, kus kõik 150 psalmi olid pandud värsirütmi ja sobitatud genfi meloodiatesse. Seda kasutati reformeeritud kiriku lauluraamatuna. Aastail 1657-1658 töötles Johann Crüger terve Lobwasseri psaltri uude vormi. Tundes väga hästi psaltris esinevaid lihtsaid rahvalaule, põhines tema endagi muusika ennekõike oma rütmilt just neile viisidele. Nõnda ei olegi Johann Crüger muusikaajalooliselt niivõrd barokiaja modernse kui minevikku vaatava helikeelega.

1643. aastal tutvus Johann Crüger Berliinis kuulsa laululooja Paul Gerhardtiga, kelle tekste ta hakkas viisistama ja oma kogumikes avaldama. 1647. aastal ilmunud ühes tähtsaimas 17. sajandi saksa luterlikus lauluraamatus „Praxis pietatis melica“ oli 387 laulu hulgas 18 Gerhardti laulu. Järgnevate trükkidega nende arv aina kasvas ja kümnes ehk viimane Crügeri enda koostatud väljaanne, mis ilmus aastal 1661, sisaldas juba 95 Gerhardti laulu. Neist osa on ilmselt nii Gerhardti kui Crügeri ühistööna just seda kogumikku silmas pidades loodud. Tuntuks said need laulud eelkõige tänu Johann Crügeri tegevusele, tema viiside ja lauluraamatute kaudu. Nõnda võib Crügeri ja Gerhardti kohtumist pidada mitte ainult saksa, vaid terve kirikulaulu ajaloo seisukohast üheks olulisimaks seigaks.

KLPR-s on ühtekokku 12 erinevat Johann Crügeri viisi 37 tekstiga laulmiseks. Tuntuimad Johann Crügeri viisid, mis Paul Gerhardti sõnadele loodud, on advendilaul Kuis pean vastu võtma (KLPR 3), hommikulaul Mu süda, ärka üles, ülestõusmisaja laul Nüüd tõstkem rõõmuhääli (KLPR 114), tuntud kiituselaul Ma laulan suust ja südamest (KLPR 387) ning armastatud armulaualaul Minu süda, rõõmustele (KLPR 223), lisaks koos Crügeriga Genfi psaltri uut versiooni töödelnud Brandenburgi kuurvürstinna Louise Henriette sõnadele loodud Jeesus, Õnnistegija (KLPR 369), Johann Heermanni sõnadele Genfi psaltrist pärit ja Crügeri poolt töödeldud Suure Reede laul Mis oled Sina, armas Jeesus, teinud (KLPR 92) ning üks tuntumaid kiituslaule Oh võtkem Jumalat (KLPR 302).

Paul Gerhardti sõnadele Mu hinge sisse tule (KLPR 129) loodud Johann Crügeri lauluviis esineb Kiriku Laulu- ja Palveraamatus vaid ühel korral ja selle laulu ilmumisajaks märgitakse aastat 1653.

Sellest viisist on tänastes lauluraamatutes mitmeid erinevaid rütmi- ja meloodiakujusid sõltuvalt sellest, kas viisikujude nn. restauratsioon on läbi viidud või mitte. Nii on saksa 20. sajandi alguse ja praeguses saksa lauluraamatus tegemist restaureeritud viisi- ja rütmikujuga (pisut erinevusi on neiski omavahel), mis erineb Kiriku Laulu- ja Palveraamatus toodud noodipildist.

Sellele Johann Crügeri Mu hinge sisse tule (KLPR 129) paralleel- või alternatiivviisiks on pakutud nii 1958. aastal Välis-Eesti kiriku poolt välja antud Uue Lauluraamatu kordustrükis kui Kiriku Laulu- ja Palveraamatus veel ka Heinrich Schützi loodud viisi, mis on tuntud Ludwig Heimboldi sõnade „Ei lahku mina Sinust“ nimiviisina (KLPR 335).

Tekst: Ene Salumäe