Kristuse taevaminemise püha PÄEVA LAUL

2. juuni 2011

Kristuse taevaminemise püha

Päeva teema: Ülendatud Issand

Päeva evangeelium: Jh 17:24-26

Päeva juhtsalm: Kui mind maa pealt ülendatakse,

siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

TÄNA RÕÕMSAD OLEME- KLPR 124

Sõnade autorid: Charles Wesley (1707-1788) ja

Thomas Cotterill (1779-1823)

Tõlkija: soome keelest Eduard Salumäe (1919-1985)

Viisi autor: Robert Williams (1781-1821)

Taevaminemispüha sisu ja toimumise aeg (40 päeva ülestõusmispühadest) tuleb Apostlite tegude raamatust (Ap 1:6-14).

Kui Jeesus seda oli öelnud, tõsteti ta nende nähes üles

ja pilv varjas ta nende silme eest. (Ap 1:9)

Kristus võeti taevasse, kus Ta taevasel troonil istub nüüd Jumala paremal käel ning Talle on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Ometi on Kristus Püha Vaimu läbi sõnas ja sakramentides oma rahva keskel. Tema järgijate ülesanne on viia sõnum ülendatud Issandast kogu maailma. Päeva psalm kutsub üles lauldes ja mängides Issandat ülistama:

Jumal on üles läinud rõõmuhõisete saatel,

Issand on üles läinud pasunahäälega.

Mängige kiitust Jumalale, mängige kiitust!

Mängige kiitust meie Kuningale, mängige kiitust!

Sest Jumal on kogu ilmamaa Kuningas.

Laulge Temale kiituslaulu! Ps 47

Päeva laulus kõlab juubeldavate halleluuja -hüüete vahele kindel usk:

Ülendatud Issand, Sa, oled ikka meiega,

Isaga koos valitsed, meie eest seal palvetad.

Laulu sõnade autoriks on Charles Wesley, kelle 10-salmiline laul „Hail the day that sees him rise“ (Täna rõõmsad oleme, KLPR 124) ilmus aastal 1739 vendade Wesleyde laulukogumikus „Hymns and Sacred Poems“. Neid sõnu redigeeris hiljem Thomas Cotterill, kes andis uuendatud teksti välja aastal 1819 kogumikus „A Selection of Psalms and Hymns for Public and Private Use“. Halleluujad kõikidesse salmidesse lisas G.C.White kogumikus „Hymn and Introits“ aastal 1852, kui nende sõnadega liideti laulu praegune, Robert Williamsi viis.

Charles Wesley sündis Lincolnshires Ida-Inglismaal vaimuliku 19-lapselise pere 18. lapsena. Koos oma vanema venna John Wesleyga asutas ta õpingute ajal Oxfordi ülikoolis metodismi sünnini viinud vagadusrühma „Püha klubi“. Selle eesmärk oli pürgida süsteemse isikliku vaimuliku elu ülesehitamisele ja hoidmisele. 1735. aastal läksid vennad Wesleyd Ameerikasse ja tegutsesid seal pastoritena ning misjonäridena indiaanlaste hulgas. Seal saadud mõjutused kohalikelt sünnipärastelt saksa herrnhutlastelt ja side herrnhutlusega jätkus ka Inglismaale tagasipöördumise järel. Londonis kogesid vennad nelipühil 1738 pöördelise uuestisünni ning neist kummastki said suuri rahvahulki kogunud äratusjutlustajad. Charlesist sai hiljem peamiselt vaimulike luuletuste ja laulude kirjutaja (ühtekokku umbes 6500). Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on Charles Wesley nimi lisaks tänase päeva laulule veel kahe laulu juures (jõululaul Kuula: ingli lauluhääl, KLPR 20 ja Jeesus Kristus üles tõusnud, 4. salm KLPR 105).

Laulu hilisem redigeerija Thomas Cotterill sündis Kesk-Inglismaal Cannockis Staffordshires villakaupmehe pojana, õppis Birminghamis ja Cambridges ning pühitseti aastal 1803 anglikaani kiriku vaimulikuks. Ta teenis abiõpetajana Tutburys, kümmekond aastat ülemõpetajana Lane Endis Staffordshires ja seejärel kuni surmani Sheffieldsis St. Paul’i koguduses. 1810. aastal andis Thomas Cotterill välja mitmete kordustrükkideni (neist 8. märkimisväärselt laiendatud) jõudnud lauluraamatu „A Selection of Psalms and Hymns for Public and Private Use“, millel on olnud tähelepanuväärne mõju Inglismaa hilisemale kirikulaulu poeesiale. Sellele lisaks on ta andnud välja laialt levinud kodude palveraamatu.

Laulu eestikeelse tõlke autoriks on Eduard Salumäe, 20. sajandi üks väsimatumaid Eesti luterliku kiriku jumalateenistusliku ja muusikaelu edendajaid, paljude soome- ja saksakeelsete vaimulike laulude eestindajaid ning kauaaegne Kuusalu koguduse õpetaja.

Tema lapsepõlv möödus Tartu lähistel ja kooliaastad Tartu linnas. Õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas jätkusid pärast sõda EELK Usuteaduse Instituudis samal ajal vaimulikuna Paistu, Alatskivi, Kodavere, Tarvastu ja lõpuks Kuusalu kogudust teenides. Ootamatu kutse igavikkugi saabus ustavale hingekarjasele keset tööpäeva Tapa kirikus enne algama pidanud piiblitundi.

Eduard Salumäe, kellel oli nii kirikumuusika-alane kui teoloogiline haridus, lisaks suurepärane soome keele ja kultuuri tundmine ning luuletaja-tõlkija talent, rakendas oma mitmekülgseid andeid nii igapäevases kogudusetöös kui ka tegutsedes kogemustega mentorina noortele teoloogidele-praktikantidele, kellele ta iganädalaselt värsket jutlusematerjali kogus, tõlkis ja laiali saatis. Ta oli lauluraamatukomisjoni töö tegus toetaja ja uudismaterjalide kasutaja. Kõigesse kirikuelus toimuvasse oskas ta oma innustava eeskuju ja pühendumusega kaasata ka kauni lauluhäälega abikaasa Johanna, 7 last ning 21 lapselast, kes enamasti olid ka värskete tõlkelaulude esmaesitajaiks pühapäevastel jumalateenistustel Eestimaa eri paigus. Kolmest pojast, tütrepojast ja väimehest said vaimulikud, miniaiks valiti koorijuhid-organistid. Lisaks jätkab isa ja vanaisa Eduardi jälgedes Eestimaa kogudustes tänaseni hulk kirikumuusikuid, pühapäevakooliõpetajaid ja erinevate kirikutöö valdkondade tegijaid.

Eduard Salumäe tõlgitud laule on KLPR-s kogunisti 15, lisaks veel suur hulk laste- ja noortelaule, mis avaldatud hilisemates laulikutes ja leiavad kasutamist pühapäevakoolides. Taevaminemispüha laulu Täna rõõmsad oleme (KLPR 124) tõlge eesti keelde on tulnud soome keele vahendusel. Tõlge inglise keelest soome keelde tehti algupärasest 10-salmilisest Wesley laulust juba lühendatud, 7-salmilise laulu põhjal, kusjuures valiti sealt 4 salmi. Soomekeelsena avaldati laul „Terve, juhla Kristuksen“ (Virsikirja 106) esmakordselt Soome lauluraamatukomitee proovivihikus „Uusia virsiä ’79“ (1979). Sealt tõlkis selle 1982. aastal omakorda eesti keelde Eduard Salumäe ja see tõlge võeti Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse.

Laulu viisi autorist Robert Williamsist on teada, et ta oli pime korvimeister, kes sündis ja elas Llanfechell’is Anglesey saarel Põhja-Walesis, oli kauni lauluhäälega ja muusikaliselt väga andekas.

Inglise kirikulaulu ajalugu on võrreldes saksa koraaliloominguga üsna lühike. Anglikaani kiriku jumalateenistuslikeks lauludeks olid algselt Psalmid kas oma algupärasel kujul või kalvinistide kombel riimiliste salmilaulude vormis. Just metodistid õpetasid 18. sajandil inglasi kirikulaule laulma ja selles on väga suur roll vendadel John ja Charles Wesleyl, kellest just Charlesi peetakse suurimaks Inglismaa kirikulaulikuks üldse ja seda mitte ainult luuletuste ja laulude rohke arvukuse, vaid nende kvaliteedi tõttu. Neid on väga palju viisistatud ja lauldakse kõikjal, nii metodisti, anglikaani, luteri kui katoliku kirikutes üle maailma.

Nii on ka KLPR-sse jõudnud kena hulk inglise kirikulaule, mis on saanud koguduste keskel väga armastatuks oma hoogsa rütmi, kuningliku väärikuse ja meeliülendavate meloodiatega. Samasugust hoogu ja meeleülendust on ka eht-inglaslikus taevaminemispüha päeva laulus Täna rõõmsad oleme.

Laulu Täna rõõmsad oleme (KLPR 124) viisi tuntakse anglikaani traditsiooni kohaselt tunnusnime järgi „Llanfair“. Seda ühelt poolt üsna tavalist Walesi nime seostatakse antud juhul Robert Williamsi sünnikoha nime Llanfechell’iga. Algselt kandis viis Robert Williamsi käsikirjas aga hoopis nime „Bethel“ ja selle juures on märge „14. juuli 1817“, mis tähistab ilmselt viisi loomisaega. Esimest korda trükituna ilmus viis „Betheli“ nime all ja John Robertsi seades John Parry kogumikus „Peroriaeth Hyfryd“ 1837. aastal. Wesley/Cotterilli sõnadega hakkas viis kokku kuuluma alates kogumikust „The English Hymnal“ 1906. aastal.

Tänasel päeval leidub see hoogne ja rõõmus Robert Williamsi viis nime all „Llanfair“ kõikides Walesi koguduste viisiraamatutes, kogumikes „Songs of Praise“ ja teistes inglise lauluraamatutes nii Wesley/Cotterilli taevaminemispüha laulu juures kui ka ühenduses teiste sõnadega. Omakorda pakutakse anglikaani lauluraamatutes „Hail the day that sees him rise“ (Täna rõõmsad oleme, KLPR 124) teksti laulmiseks teisigi viise: W. H. Monki (1823-1889) viisi nimega Ascension ja S. H. Nicholsoni (1875-1947) viisi nimega Chislehurst.

Tekst: Ene Salumäe