Päeva teema: Halastage!
Päeva evangeelium: Jh 8:2-11
Päeva juhtsalm: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:1
Päeva laul:
ISSAND, SU EES SIIN PALVES SEISAME - KLPR 227
Sõnade autor: Oskar Gnadenteich (1911-2007)
Viisi autor: Edward J. Hopkins (1818-1901)
Inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista, sest üksnes Jumalal on õigus kohut mõista. Meid kutsutakse üksteisele andestama ning edendama õiglust ja headust. Me kuulume patuste inimeste kirikusse, kes elab Jumala andeksandmisest.
Päeva palves palume halastust oma eksimuste pärast, mille märkamiseks meil tihti on vähem julgust kui ligimesele osutamiseks:
Halasta meie peale,
kes me kaasinimese vead armutult hukka mõistame,
aga ei näe oma suurt patuvõlga.
Päeva laulus, mis Kiriku Laulu- ja Palveraamatus asub konfirmatsioonilaulude rubriigis, kõlab leeritõotuse andja siiras palve armulikule Jumalale:
Halasta Sa, kui tee viib kaugele,
jumalikul armul hoia endale.
Mind ärgu kõrgus, sügavus või piin
Su armust suurest lahutagu siin. (KLPR 227)
Laulu sõnade autor Oskar Gnadenteich, väliseesti vaimulik, kelle sünnist tänavu jaanuaris möödus 100 aastat, sündis Tartus. Pärast Tartu Kommertsgümnaasiumi ning Eesti Vabariigi Sõjakooli aspirantide kursuse lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda ning liitus korp! Ugala vennaskonnaga. Üliõpilasaastail tegutses ta aktiivselt ajalehe „Postimees“ juures, mistõttu õpingud katkesid.
Septembris 1944 evakueerus Oskar Gnadenteich koos „Postimehe“ rahvaga Saksamaale. Abikaasa ja pisitütar Maarja jäid sõjamöllus kodumaale. Juba järgmisel aastal sattus Gnadenteich koos ligi 700 eesti sõjapõgenikuga Taani, kus ordineeritud õpetaja puudumisel alustas ta eestlaste vaimulikku teenimist ja eestikeelsete jumalateenistuste korraldamist põgenike laagri lähedal asuvas Lindenvangi kirikus.
1948. aastal jätkas Gnadenteich oma poolelijäänud teoloogia õpinguid Inglismaal Oxfordi ülikooli Wycliffe Hall’is ja Londonis, sooritas prooviaasta E.E.L.K. Londoni koguduses ning ordineeriti õpetajaks (1951). Ta teenis kandidaadi ja õpetajana Põhja-Inglismaa kogudust ja Šoti piirkonna eestlasi (1950-52), mille järel siirdus Kanadasse, kus pea 45 aasta jooksul olid tema teenida E.E.L.K. Ottawa, Põhja-Ontario, Montreali Pauluse ja Toronto Kolmainu kogudus. Nende koguduste teenimine nõudis suurte vahemaade tõttu palju reisimist ja ajakulu.
Lisaks kogudusetööle oli Gnadenteich aastaid E.E.L.K. Kanada praostkonna nõunik, E.E.L.K. Lauluraamatu komisjoni liige ja ajakirja „Eesti Kirik” aktiivne kaastööline. Oskar Gnadenteich siirdus emerituuri 1997. aastal ja suri 2007. aastal Torontos kõrges vanuses 96-aastasena.
Teoloogina oli Oskar Gnadenteich konservatiivsete vaadetega, mitmeid väikseid kogudusi teeninud vaimulikuna kohusetundlik ning inimesena sõbralik ja rahulik. Tema sõjakeerises emaga Eestimaale jäänud tütar Maarja Taal on tänasel päeval Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige.
Oskar Gnadenteich on kirjutanud mitmeid vaimulikke luuletusi, millest Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse on võetud väliseesti lauluraamatukomitee poolt pisut redigeerituna tänase pühapäeva päeva laul, konfirmatsioonilaul Issand, Su ees siin palves seisame (KLPR 227). Selle laulu sõnade kirjutamisel on Oskar Gnadenteich saanud inspiratsiooni John Ellertoni (1826-1893) 1866. aastal loodud luuletusest „Savior, again to Thy dear Name we raise“, mida tuntakse sama, Edward J. Hopkinsi viisiga.
Laulu viisi autor, inglise kirikumuusik ja organist Edward John Hopkins sündis Westminster’is Londonis muusikute suures peres. Tema isa oli klarnetimängija ja noorem vend John Hopkins (1822-1900) organist Rochesteri katedraalis ligi pool sajandit kuni oma surmani. Edwardi nõbu John Larkin Hopkins (1819-73) oli sama Rochesteri katedraali eelmiseks organistiks (1841-1856) ja mängis seejärel orelit Trinity College’is Cambridge’is.
Edward John Hopkins alustas oma muusikuteed lauljana Chapel Royal’i kooris ning oli hiljem organistiks Mitcham’i kirikus ning veel mõnes koguduses. 1843. aastal sai temast Londoni Temple’ kiriku (The Temple Church) organist ja koormeister rohkem kui pooleks sajandiks. Tema ajal loodi selle kiriku juurde klassikaline poistekoor, kelle jaoks Hopkins komponeeris rohkesti liturgilist muusikat. Hopkins oli tuntud kui suurepärane kooripoiste solistide koolitaja.
Hopkins on kirjutanud mitmesugust kirikumuusikat ning koostanud ja välja andnud lauluraamatuid. Ta on kirjutanud mitmeid kirikulaulude viise, neist tuntuim kannab anglikaani traditsiooni kohaselt tunnusnime Ellers. See viis kuulub kokku John Ellertoni (1826-1893) tekstiga „Savior, again to Thy dear Name we raise“, mille Ellerton kirjutas Malpas’, Middlewich’i ja Nantwich’i kooriühingu (Choral Association) jaoks Cheshire’s Inglismaal. Viis on esmakordselt ilmunud 1869. aastal kogumikus „Supplemental tune-Book“.
Hopkins oli ka üks organistide kolledži asutajatest 1869. aastal ning on kirjutanud raamatu „The Organ; its History and Construction” („Orel, tema ajalugu ja ehitus“).
1882. aastal andis Canterbury peapiiskop Edward John Hopkinsile aunimetuse Doctor of Music.
Tekst: Ene Salumäe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar