3.07 Päeva laul

3. juuli 2011, 3. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Kutse Jumala riiki

Päeva evangeelium: Lk 19:1-10

Päeva juhtsalm: Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik,

kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28

Päeva laul:

ÜLES, ÜLES JEESU JUURDE- KLPR 333

Sõnade autor: Johann Caspar Schade (1666-1698)

Tõlkija: Paul Roderich Bidder (1850-1908)

Viisi autor: teadmata

Kolmanda nelipühajärgse pühapäeva piiblilugemiste keskne teema on kutse Jumala riiki ja kutsumise kuulmise tähendus.

Päeva evangeeliumiks on Luuka järgi (Lk 19:1-10) jutustus Jeesuse külaskäigust tölnerite ülema Sakkeuse juurde. Kui rahvas nurises, et Jeesus on patuse mehe koju öömajale läinud, kostis Jeesus: Täna on sellele kojale tulnud pääste,

sest ka tema on Abrahami poeg.

Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.

Maise elu ülesanded ja ahvatlused võivad inimesele Jeesuse kutse vastuvõtmisel takistuseks saada. Kes kahtleb ja viivitab, kaotab pakutud võimaluse. Nõnda kutsubki pühapäeva Halleluujasalm üles:

Täna, kui te kuulete Ta häält,

ärge tehke kõvaks oma südant. (Ps 95:7-8)

Päeva laulu salmides kõlab julgustav üleskutse pürgima taevariiki:

Üles, üles, Jeesu juurde lenda, minu hing ja meel!

Sisse, sisse tungi taeva, mis Ta avas sinule!

Kus su Jeesus, sinna jõua, jäta, mis maailma peal!

Nüüd taevasse! (KLPR 333)

Laulu sõnade autor Johann Caspar Schade, luterlik-pietistlik teoloog, kirjanik ja kirikulaulude looja, sündis Kühndorf’is (Meiningen, Thüringen). Tema isa oli vaimulik ja dekaan kohalikus gümnaasiumis. Schade õpingud jätkusid pärast Schleusingeri gümnaasiumi Leipzigi ülikoolis filosoofiat, heebrea keelt ja teoloogiat studeerides ning päädisid filosoofia magistri kraadiga.

Leipzigis tutvus ja sõbrunes Schade pietistide juhtfiguuri August Hermann Francke’ga ning liitus tema asutatud seltsiga „Collegium philobiblicum“. Peagi viisid pietistliku liikumise ja luterlike ortodokside vastuolud Leipzigis rahutusteni (nn „Leipzigi pietistlikud rahutused“ 1689/90) ning nii Schade kui tema pietistidest kolleegid pagendati linnast.

1691. aastal kutsuti Johann Caspar Schade diakoniks Berliini Püha Nikolai kirikusse, kus parasjagu oli ülemõpetajaks ja praostiks üks pietismi rajajaist Philipp Jacob Spener. Tema ametivennana alustas Schade koguduses oma aktiivset tegutsemist, olles tuntud kui suurepärane kõnemees, hingehoidja ja vaeste toetaja. Rahutused tekkisid aga peagi ka Berliinis, kui Schade ja tema kolleegid kritiseerisid teravalt kirikut, vaimulikkonda ja ametivõime ning hakkasid lodeva pihipraktika vastu võideldes nõudma erapihi ja –absolutsiooni kaotamist kuni sinnamaani, et keeldusid ise erapihti vastu võtmast. Sellest poleemikast süttis nn „Berliini pihitüli“ (1696-98), mis lõppes Brandenburgi kuurvürsti Friedrich III (alates 1701 Preisimaa kuningas Friedrich I) poolt välja kuulutatud erapihi kohustuse likvideerimisega üldise „avatud“ pihi kasuks (“Generalbeichte” ja “Generalabsolution”). Selle diskussiooni ajal Schade suri kõigest 32-aastasena. Käimasolevad rahutused varjutasid ka tema matuseid.

Johann Caspar Schade oli tuntud ka kirikulaulude luuletaja ja harduskirjanikuna. Tema ligi poolesajast kirikulaulust üsna mitmed leidsid tee saksa lauluraamatutesse. Selged ja stiililt lihtsad, kuid luulerütmilt mitmekesised vaimulikud laulud on täis vaimustust elu ja ristiinimeseks olemise üle ning tulvil armastust Jeesuse vastu. Mitmed neist ilmusid kogumikus Andächtig singender Christenmund Wosel (1692-94) ja Geistreiches Gesang-Buch (Halle, 1697), hiljem postuumselt välja antud koondkogumikus Fasciculus Cantionum, Das ist zusammen getragene geistliche Lieder (1699).

Schade lauludest tuntuimaks on saanud eelkõige palvelaul “Mein Gott, das Herz ich bringe dir” (Ma annan oma südame, KLPR 320, ULR 454, seal salme 13, Vanas Lauluraamatus koguni 24!), paastuaja laul “Meine Seel', ermuntre dich” (Minu süda, ärka nüüd KLPR 73, ULR 173) ja “Mein Seel' ist stille zu Gott (Vaikselt võtan vastu KLPR 443, ULR 531). Lisaks neile kolmele leiame nii Kiriku Laulu- ja Palveraamatust kui ka selle eelkäijast Uuest Lauluraamatust veel kaks Schade teksti: Mu Jeesus, kallis elu (KLPR 74, ULR 335, saksa keeles „Mein Jesu, schönstes Leben“) ning tänase päeva laulu Üles, üles Jeesu juurde (KLPR 333, ULR 270, saksa keeles „Auf, hinauf zu deiner Freude”) mis ilmus esmakordselt juba Johann Caspar Schade eluajal lauluraamatus Geistreiches Gesang-Buch (Halle 1697).

Tänase saksa luterliku lauluraamatu Evangelisches Gesangbuch põhiossa ei ole jäänud enam ühtegi Johann Caspar Schade teksti.

Seda märkimisväärsem on fakt, et kõik Uues Lauluraamatus olnud 5 Schade laulu on ka tänases Kiriku Laulu- ja Palveraamatus sees ning vähemasti üks neist – Ma annan oma südame (KLPR 320) - võib-olla osaliselt ka tänu selle laulmiseks kasutatavale eesti rahvaviisile “Meil aiaäärne tänavas”, on saanud eriliselt armastatud lauluks meie kogudustes. See Schade laul koos rahvaviisiga on trükitud ainsa eestikeelse lauluna ära ka Luterliku Maailmaliidu lauluraamatus Laudamus (nr. 115, 4. väljaanne, 1970).

Laulu tõlkijaks märgitud Paul Roderich Bidder, baltisaksa päritolu eesti vaimulik, sündis ja sai oma koolihariduse Tartus. Usuteaduse õpingud Tartu ülikoolis jätkusid Erlangeni Ülikoolis, kus Bidder omandas doktorikraadi. Lühikest aega töötas ta Tartu Linna tütarlastekoolis usuõpetuse õpetajana, kuni ordineeriti 1877 Peterburis vaimulikuks. Samast aastast kuni oma surmani teenis Paul Roderich Bidder Laiuse koguduse õpetajana ja paar viimast aastat ka praostina.

Tema isa Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder oli füsioloog, anatoom, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor ja aastatel 1858-1865 Tartu Ülikooli rektor. Arstiteadlasi ja vaimulikke oli Paul Roderich Bidderi lähisugulaste hulgas veelgi. Tema vend Friedrich Ernst oli arstiteadlane ja kaks poega vaimulikud: Roderich Bidder teenis enne 1939. aastal Saksamaale siirdumist Harju-Risti, Nissi ja Tallinna Peeteli kogudust ning Alfred Bidder oli enne Saksamaale siirdumist (1933) aastatel 1917-1933 Tallinna saksakeelse Toomkoguduse õpetaja (alates 1927 pärast eestikeelse koguduse asutamist jätkas saksakeelne kogudus Niguliste kirikus).

Paul Roderich Bidder kuulus 1887. aastal Liivimaa sinodi poolt kokkukutsutud lauluraamatu komisjoni, kus esimeheks oli Põltsamaa koguduse õpetaja Carl Maurach, liikmeiks teiste hulgas Nõo koguduse õpetaja ja luuletaja Martin Lipp ja keeleliseks ülevaatajaks Jaan Bergmann Paistust. Pärast Eestimaa sinodi soovi Liivimaaga uue ühise lauluraamatu valmimiseks jõud ühendada jätkas Bidder Liivimaa esindajana Tartu ülikooli kiriku õpetaja prof. Ferdinand Hörschelmanni juhitud lauluraamatu komisjonis kuni Uue Lauluraamatu valmimiseni (1899/1900). Uuest Lauluraamatust võimegi leida Bidderi kaastööd 28 lauluteksti juures, lisaks veel 7-salmilise tema enda lauluteksti kiriku pühitsemise pühaks Kui armsad, vägev kuningas, Su hooned on, kus hiilgamas Su püha taeva sära! (ULR 310).

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on Paul Roderich Bidderilt seesama laulutekst Kui armsad, vägev Kuningas (KLPR 248) ja ühtekokku 9 tõlget või redigeeringut.

Johann Caspar Schade laule on eestikeelsetes lauluraamatutes juba 18. sajandi algusest peale. Nii võime leida Schade laulu „Meine Seel’, ermuntre dich” – Wirkugo mo südda nüüd (Minu süda, ärka nüüd KLPR 73) lauluraamatust „Monned Laulud, Mis surest Laulo=Ramatust on mahha jänud... Mis on Kirja pannud Ria linnas Samuel Lorenz Frölich 1726“ (lk. 44 laul nr. 24). 1829. aastal trükitud „Eesti Ma Rahwa Laulo Ramat“ (üks nn Vana lauluraamatu kordustrükke) sisaldab täna meie lauluraamatus leiduvaist Schade lauludest juba kolme.

Kuna Johann Caspar Schade laul Üles, üles Jeesu juurde (KLPR 333) on eestikeelsena ja 6-salmilisena olemas 1864. aastal Tartus lauluraamatukomisjoni materjalide põhjal välja antud nn. proovilauluraamatus „Eesti Ma rahwa Uus Laulo=Ramat“ (nr. 366 Üllesse so rõmo pole! Minno südda hing ja meel), siis Paul Roderich Bidder, kes raamatu ilmumise ajaks oli kõigest 14-aastane, on olnud tõenäoliselt selle lauluteksti hilisemaks redigeerijaks. Kui võrrelda Schade laulu tõlget Uues Lauluraamatus sama laulu tõlkega 1864. aasta prooviraamatus (keeleliselt enam-vähem sama tõlge ka Revalis trükitud lauluraamatus sama sajandi lõpus 1892, nr. 395), siis Bidderi tehtud nii keelelised kui kohati ka sisulised muudatused on märgatavad ja laul on lühendatud 5-salmiliseks. Kiriku Laulu- ja Palveraamtus on säilinud Uues Lauluraamatus olev Bidderi redaktsioon vaid pisikeste keeleliste korrektuuridega.

Lisaks vaimuliku tööle ja lauluraamatu uuendustöös osalemisele on Paul Roderich Bidder jätnud endast omal viisil jälje ka Laiuse pastoraadi aiandustraditsioonidesse. Nimelt pidi selle traditsiooni järgi iga järgnev Laiuse kirikuõpetaja maksma eelnevale kokkuleppelise tasu pastoraadi köögi- ja puuviljaaia „pärandiks saamise” eest. Nii pidi ka Paul Roderich Bidder maksma oma eelkäija pärijale 130 rubla. Sealjuures leidis ta, et viljapuuaia maks on täiesti mõttetu ning loobus enese ja oma pärijate nimel oma ametijärglaselt selle sissenõudmisest, lõpetades jäädavalt selle traditsiooni Laiusel.

Laulu viisi autorluse kohta andmed puuduvad.

KLPR-s nagu ka Uues Lauluraamatus on laulu Üles, üles Jeesu juurde noodi kohal märge „Omal viisil“, mis tähendab, et antud viis ja sõnad kuuluvad kokku. Viisi autori kohale on märgitud Johann Caspar Schade laulu saksakeelne algusrida „Auf, hinauf zu deiner Freude“.

Riia toomorganisti W. Bergneri poolt välja antud 4-häälses koraaliraamatus „Choral- und Präludienbuch mit liturgischen Beilagen“ (eessõna 1899, trükitud Riias) on sama lauluviisi „Auf, hinauf zu deiner Freude“ (nr. 12) noodi kohale kirjutatud: „nach J. R. Ahle vor 1673 Mühlhausen“.

See kaunis ja huvitava meloodia ning meetrumiga viis esineb Kiriku Laulu- ja Palveraamatus vaid ühel korral. Ka Uue Lauluraamatu taga oleva registri põhjal selgub, et seda Punscheli koraaliraamatu viisi nr. 313 on kasutatud ainult sellesama Schade laulu sõnade puhul. Punscheli koraaliraamatus seisab viisi autori kohal üksnes märge „Um 1700“.

Tekst: Ene Salumäe