Päeva laul- 24.07

Apostlite pühapäev. 6. pühapäev pärast nelipüha

Päeva teema: Issanda teenistuses

Päeva evangeelium: Mt 16:13-19

Päeva juhtsalm: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised,

vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Päeva laul:

ET ÄRKA, VAIM - KLPR 245

Sõnade autor: Karl Heinrich von Bogatzky (1690-1774)

Tõlkija: teadmata

Viisi autor: teadmata

Apostlid olid kristluses juudid, keda Jeesus läkitas („apostolos“ kreeka keeles ’saadik, lähetatu’) kristlust kuulutama nii juutidele kui paganatele. Apostlite Peetruse ja Pauluse päeva (peeterpaulipäev) on juba varasel keskajal pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks. Nad hukati pärimuse kohaselt Roomas keiser Nero korraldatud vaenamise ajal 60-ndail aastail.

Kui luterlikus kirikus apostlite päevade tähistamine soikus, tõsteti peeterpaulipäeva (29. juuni) piiblitekstid üle tänasele, apostlite pühapäevale. Apostlite pühapäeval meenutatakse kõiki apostleid. Pühapäeva piiblilugemised räägivad apostlite kutsumisest ja jüngri ülesandest laiemalt. Kristus on meidki arvanud vääriliseks osalema Tema töös. Kuulekana Jumala sõnale saame osa uuest elust Kristuses.

Tänane päeva laul ongi pühapäeva teemale kohaselt üks suur palve Issanda teenistuses olemiseks: Jeesuse kutse järgimiseks ning soov jüngrite ja apostlite töö julgeks ja väärikaks jätkamiseks:

Tee, et Su Vaimu tuli põleks

ja kõik maailm saaks sellest süüdatud.

Su päralt lõikus, Issand, kutsu meid,

sest lõikust palju, pisut lõikajaid!

Oh anna truud ja hoolsad sulased

ja võida ära oma vastased! (KLPR 245)

Laulu sõnade autor Karl (ka Carl) Heinrich von Bogatzky, saksa pietistlikku suunda esindav teoloog ja kirjanik, sündis Jantkawes Alam-Sileesias ning pärines isa poolt suursugusest ungari aadlisoost. Emalt ja vanaemalt saadud kodusele vagale kasvatusele lisandus kooliharidus sagedastest elukohamuutustest tingituna mitmes erinevas koolis. Isa sooviks oli, et pojast saaks sõjaväelane, kuid sellele sai takistuseks poja pikk haigus ja nõrk tervis.

Nii alustas Karl Heinrich von Bogatzky õpinguid Jenas ning jätkas paar aastat hiljem Halle ülikoolis esmalt õigusteaduse, kuid üsna pea teoloogia alal. Selline valik ei olnud isale meeltmööda ja ta katkestas pojaga suhted. Halles õppides sai von Bogatzky püsivaid mõjutusi pietismijuhilt August Hermann Franckelt. Üsna pea ilmuski Bogatzky tuntuim ja kõige laiemalt levinud teos „Güldene Schatzkästlein der Kinder Gottes“ (1718).

Samal aastal tema tervis halvenes veelgi, mõjutades eriti häält, mis takistas tal vaimuliku tööle asumast. Karl Heinrich von Bogatzky tegutses läbi oma pika elu hingehoidja ja vaimuliku nõuandjana aadliperedes mitmel pool Sileesias ja Saksimaal, sealhulgas Halle lähedal Saalfeld’is, kus ta kirjutas mitmed oma teosed. Alates 1746. aastast elas, õpetas ja kirjutas Bogatzky Halles orbudekodus, kus ta suri kõrges vanuses ning kuhu pärandas ka oma maise vara.

Karl Heinrich von Bogatzky arvukate kirjatööde hulka kuulub ka tema juba Halles õpinguaastatest alguse saanud vaimulik luulelooming – ühtekokku üle neljasaja luuletuse, millest suur hulk on viisistatud ja jõudnud kiriklikesse lauluraamatutesse. Neid on ilmunud juba tema eluajal kogumikes „Geistlichen Gedichte“ (1749), „Die Uebung der Gottseligkeit in allerley Geistlichen Liedern“ (302 laulu, 1750), „Lieder“ (1756) jt. Erilise soosingu pälvisid tema vaimulikud laulud tollase taani kuninga lese poolt, kes kogumike kordustrükkimist õhutas ja neid oma valdustes levitas. Mitmeid Bogatzky hingekosutuslikke raamatuid ja kirikulaule on tõlgitud erinevatesse keeltesse ja on kasutusel nii harduselus kui lauluraamatutes.

Tänane päeva laul Et ärka, Vaim (KLPR 245, „Wach auf, du Geist der ersten Zeugen“) kajastab Karl Heinrich von Bogatzky loomingus pietistlike joonte kõrval märkimisväärset kohta omavat paganate misjoneerimise teemat. Just see 1750. aasta kogumikus „Die Uebung der Gottseligkeit in allerley Geistlichen Liedern“ ilmunud 10-salmiline laul on ainsa Bogatzky lauluna olemas ka nii tänases saksa (Evangelisches Gesangbuch 241) kui soome lauluraamatus (Virsikirja 168, Elias Lönnroti soomekeelse tõlkega „Suo, Herra, sama Henki meille“), esimeses 8-, teises 7-salmilisena. Samuti leiame sama laulu, küll üsna muudetud tõlkega ja vaid 3-salmilisena ka eesti baptistide, metodistide ja nelipühilaste uuest lauluraamatust Vaimulikud Laulud (VL 248).

Karl Heinrich von Bogatzky laulu viimase salmi on hiljem ümber teinud Albert Knapp (1798-1864), kes osales saksa lauluraamatu uuendustöös 19. sajandi esimesel poolel. Kahe salmi ärajätmist (7. ja 9. salm) ning väikseid tekstilisi redigeerimisi võrreldes Bogatzky algse variandiga on tehtud ka tänasesse saksa lauluraamatusse.

Selle kauni misjonilaulu juhtmõtteks on Jeesuse sõnad oma jüngritele:

Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.

Paluge siis lõikuse Issandat,

et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele. Mt 9:37-38

Laulu eesti keelde tõlkija on teadmata.

Uues Lauluraamatus leiduva teise Karl Heinrich von Bogatzky laulu Mis kallis asi Isa lapseks saada (ULR 418, „Wie herrlich ists, ein Kind des Höchsten werden“) tõlkijaks on märgitud C.M. (Carl Maurach). Kahjuks Et ärka, Vaim (ULR 371) laulu juures tõlkija kohta märge puudub.

Mõlemad von Bogatzky laulud on eestikeelsena ilmunud juba varasemates lauluraamatutes, tõsi küll, tänane päeva laul Et ärka vaim (KLPR 245) praegusest üsna erineva tõlkega ja seda eriti tähelepanuväärselt just laulu esimese salmi alguse osas.

Nii 1864. aastal Tartus lauluraamatukomisjoni materjalide põhjal välja antud nn. proovilauluraamat „Eesti Ma rahwa Uus Laulo=Ramat“ (nr. 207) kui ka Revalis 1892. aastal nn. Vana lauluraamatu üks hilisemaid laiendatud kordustrükke „Eesti maa rahwa Laulu=raamat“ (seal laul nr. 214) trükivad laulu esimese salmi järgmisel kujul:

1892

Waat, wana aja tunnistajad

Kui wahimehed seiswad müüri peal,

Siioni walwsad, wahwad hoidjad,

Küll ööd ja päewad hüüab nende heal;

See helin käib maailma otsani,

Wiib igalt poolelt rahwast sinule.

Samal ajal käivad juba Uue Lauluraamatu ettevalmistamise tööd ning vaid mõned aastad (1899/1900) hiljem ilmub sellesama laulu algus juba uues kuues ja originaalilähedasema algusreaga (saksa keeles „Wach auf“ = ’ärka üles’):

1899

Et ärka, Vaim, kes ennevanast

Siioni vahimehi vahvastas,

Et nemad ööd ja päevad vaprast

Su riigi pärast olid võitlemas,

Ja kelle hääl maailmast läbi käind

Ja rahva hulgad sinu jüngriks teind.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse on laul jõudnud 6-salmilise keeleliselt redigeeritud tervikuna.

Laulu viisi autor on teadmata.

Selle Karl Heinrich von Bogatzky laulu Et ärka, Vaim (KLPR 245) juurde kuulub nii saksa, soome kui eesti traditsioonides Bartholomäus Crasseliuse laulu Jehoova, Sulle tahan laulda (KLPR 297) nimiviis.

Meil varasemalt Sull’, Sull’, Jehoova tahan laulda nime all ja algkeeles „Dir, dir, o Höchster, will ich singen“ (Evangelisches Gesangbuch 328, varem „Dir, dir, Jehova will ich singen“) tuntud 17. sajandist pärit viisi autorluse kohta andmed puuduvad. On teada, et viis on varasemais trükitud allikais ilmunud lauluviiside kogumikes Hamburgis (Georg Wittwe koostatud „Hand-Buch der Geistlichen Melodien“, 1690) ja Halles (Johann Freylinghauseni koostatud „Geistreiches Gesangbuch“, 1704). Ka Eesti- ja Liivimaal kasutusel olnud Punscheli koraaliraamatust (1839) leiame selle viisi (P. 152) ilma ühegi viiteta päritolule.

Sellel viisil on lauldud läbi aegade mitmeid erinevaid vaimulikke tekste. Nii on seda viisi laenatud ka tänase päeva laulu Et ärka, Vaim laulmiseks. Oma rõõmsa ja innustava meloodiaga on ta väga hästi kokku sobiv Karl Heinrich von Bogatzky äratusele ja kuulutustööle üleskutsuvate misjonimõtetega.

Tekst: Ene Salumäe