Homne päevalaul

1. mai 2011

Ülestõusmisaja 2. pühapäev – Quasimodogeniti; Dominica in albis

Päeva teema: Ülestõusnu tunnistajad

Päeva evangeelium: Jh 21:1-14

Päeva juhtsalm: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa,

kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks

Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3

Päeva laul:

MU SÜDA, ÄRKA, VIRGU, MEEL-KLPR 111

Sõnade autor: Lorenz Lorenzen (Laurentius Laurenti) (1660-1722)

4. salm Paul Gerhardt (1607-1676)

Tõlkija: teadmata, 4. salmi tõlkija Eduard Salumäe (1919-1985)

Viisi autor: Martin Luther (1483-1546)

Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (’nagu äsjasündinud lapsed’) on pärit päeva psalmi antifonist ja viitab ülestõusmispühade ristitutele.

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima,

et te selle varal kasvaksite pääste poole. (1Pt 2:2)

Varases kirikus kandsid ristitud kogu nädala neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid. Sellest tuleb ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (’valgete riiete pühapäev’) ehk lihtsalt „valge pühapäev“.

Pühapäeva piiblilugemised räägivad ülestõusnud Jeesuse ilmumisest kahtlevatele jüngritele, keda ta veenis oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana. Ka ristitute ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi.

Päeva laulus kõlab nii äratus, tunnistus kui ülevoolav rõõm.

Mu süda, ärka, virgu, meel ja hõiska, hing, ning laula, keel!

Su Jeesus Õnnistegija on murdnud surma ahela!

Nüüd üle maade, merede suur kallis sõnum, sõua! (KLPR 111)

Laulu sõnade autor Lorenz Lorenzen (Laurentius Laurenti(i)), viljakas pietistlik laululooja, sündis Husumis (Schleswig) jõuka ja muusikalembese kodanlase peres. Pärast muusikaõpinguid Kielis sai temast 1684. a. Bremeni toomkiriku kantor ja muusikadirektor, kus ta töötas ühtekokku 38 aastat kuni oma surmani. Tema pietismist mõjutatud lauludest on 150 trükitud. Neist olulisim on kogumik „Evangelia melodica“ (1700), mis sisaldab pühapäevastele evangeeliumiperikoopidele loodud laule.

Samas kogumikus ilmus ka tänase päeva laul Mu süda, ärka, virgu, meel (KLPR 111 „Wach auf, mein Herz, die Nacht ist hin“).

Lorenz Lorenzeni laule on olnud Eesti lauluraamatutes läbi aegade enamgi. Uus Lauluraamat sisaldab 8 teksti. Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on lisaks tänasele päeva laulule veel kolm Lorenzeni (Laurenti) laulu: Kõik inglid taeva valguses (KLPR 150), Oh ärka, usklik rahvas (KLPR 177) ja Miks kui pagan, inimene (KLPR 357), kust pärineb tuntud söögipalve salm „Kas on linnukesel muret“.

Seevastu saksa praegusesse lauluraamatusse Evangelisches Gesangbuch on jäänud Lorenzenilt vaid kaks laulu: „Ermuntert euch, ihr Frommen“ (EG 151, Oh ärka, usklik rahvas KLPR 177) ja seesama ülestõusmispühade laul „Wach auf, mein Herz, die Nacht ist hin“ (EG 114, Mu süda, ärka virgu, meel KLPR 111).

Uues Lauluraamatus algab see laul sõnadega „Mu süda, ole üleval, öö on ju mööda läinud“ (ULR 207) ning sealsest kümnest salmist on Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse jõudnud 1., 2., 8., ja 10. salm. Neile Lorenz Lorenzeni salmidele on aga lisatud salm ühest hoopis teisest, saksa kuulsaima kirikulaulude looja Paul Gerhardti ülestõusmislaulust, mis sobib üllatavalt hästi laulu sisulisse tervikusse.

Laulu Mu süda, ärka, virgu, meel (KLPR 111) kohta on ilmunud väga hea kirjutis pealkirja all „Sa otsi, mis on üleval“ eelmiselt Tallinna Toomkoguduse õpetajalt, Kiriku Laulu- ja Palveraamatut ette valmistanud lauluraamatukomisjoni sekretärilt Jaak Salumäelt eelmisel lauluraamatuaastal ajalehes Eesti Kirik igal nädalal ilmunud sarjas „Laulu lugu“ (Eesti Kirik 13/2002).

Laulu tõlkija kohta andmed puuduvad, kuid laul oli eestikeelsena olemas juba üsna varsti pärast ilmumist Saksamaal (1700), pääsedes 1721. aasta lauluraamatusse. See näitab, kui kiiresti laulud tol ajal levida võisid.

Üsna väheste redigeerimistega jõudis laul 10-salmilisena Uude Lauluraamatusse, kus ta algab sõnadega „Mu süda, ole üleval, öö on ju mööda läinud“ (ULR 207). Alles 1956. aasta lauluraamatukomisjon asus tõlget kohendama ning järgmine komisjon muutis ära ka algusrea: „Mu süda, ärka, virgu, meel“.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatusse on Uuest Lauluraamatust võetud 4 salmi ning lisatud enne viimast salmi täiesti uus salm ühest teisest ülestõusmispühade laulust, mille luuletajaks saksa laulik Paul Gerhardt. Selle salmi eesti keelde tõlkijaks on pikaaegne Kuusalu koguduse õpetaja Eduard Salumäe, 20. sajandi üks väsimatuid Eesti luterliku kiriku jumalateenistusliku ja muusikaelu edendajaid ning paljude soome- ja saksakeelsete vaimulike laulude eestindajaid. Tema tõlgitud laule on Kiriku Laulu- ja Palveraamatus kogunisti 15, lisaks veel suur hulk laste- ja noortelaule. Ta oli ka lauluraamatukomisjoni töö tegus toetaja ja uudismaterjalide kasutaja.

See üks Paul Gerhardtilt pärit salm ongi muutnud Lorenz Lorenzeni laulu „Mu süda, ärka, virgu, meel“ Kiriku Laulu- ja Palveraamatus võrreldes sama lauluga teiste maade ja varasemates Eesti lauluraamatutes eriliseks. Selle salmi eestikeelne tõlge sündis Eduard Salumäel Gerhardti laulu soomekeelse tõlke kaudu (Maailman ääriin iloinen, Soome eelmine lauluraamat Virsikirja 75:1) ja ilmus esmakordselt 1970. aasta märtsis Eduard Salumäe poolt Kuusalu koguduse jumalateenistuseks koostatud laululehel. Kümmekond aastat hiljem (1981) trükiti see kantslisalmina Lauluraamatukomisjoni poolt koostatud ülestõusmispüha laululehel. Mõned aastad hiljem liideti salm juba Lorenz Lorenzeni ülestõusmispüha lauluga Mu süda, ärka, virgu, meel ja ta ilmus pühade laululehel palvelauluna. Selline liitmine tekitas komisjonis alguses küll vaidlusi ja kahtlusi, kas nii meelevaldselt võib salme ümber tõsta ja uusi tervikuid kujundada, kuid kuulutuslikult oli tulemus kahtlematult suurepärane. Nii rikastavadki Lorenzeni sisukat ülestõusmispühade laulu Gerhardti hoogsad, rõõmusõnumi edasikandmisele innustavad värsiread Eduard Salumäe tõlkes:

Nüüd üle maade, merede suur, kallis sõnum, sõua!

Suust suhu, rahvalt rahvale maailma äärde jõua.

Laulu viisi autor Martin Luther, saksa kirikureformaator ja teoloog, kes kinkis oma rahvale emakeelse Piibli kõrvale ka saksakeelse evangeelse lauluraamatu, sündis Eislebenis Thüringenis. Õigusteaduse õpingutele Erfurti ülikoolis järgnesid pärast augustiinlaste kloostrisse siirdumist teoloogia õpingud Wittenbergis. Lutheri usulised veendumused küpsesid vähehaaval, kuni ta 1517. aasta 31. oktoobril naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele kuulsad 95 teesi, soovides kirikut reformida. See tegevus aga viis roomakatoliku kirikust väljaheitmiseni, mis omakorda andis tõuke uue kiriku kujunemisele.

Martin Lutheri piiblitõlget peetakse üheks oluliseks saksa kirjakeele edendajaks ning uute tõlkimispõhimõtete rajajaks.

Lutheri jumalateenistuse uuendustest üks olulisi on kindlasti emakeelse riimilise koguduselaulu tava juurutamine. Uute koguduselaulude loomisel lõid kaasa nii mitmed tema mõttekaaslased kui ka ta ise. Lutheri enda laule arvatakse olevat 40 ringis, millest suur osa põhineb keskaegsetel vaimulikel tekstidel ja viisidel, aga ka rahvamuusikal. Mitmed neist lauludest ilmusid juba Lutheri eluajal välja antud lauluraamatutes.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, nagu kõikides luterlikes, aga ka paljudes katoliiklikes ja vabakiriklikes lauluraamatutes, on Martin Lutheri nimega seotud laule paarkümmend: neist kümmekond laulu, millel nii viis kui sõnad on seostatavad Martin Lutheri nimega, lisaks laule, millel üksnes tekst või viis on Lutherilt või tema poolt seatud. Tuntuimad neist on kindlasti luterliku kiriku hümniks kujunenud Üks kindel linn ja varjupaik (KLPR 163) ja Ma tulen taevast ülevalt (KLPR 22).

Lorenz Lorenzeni Mu süda, ärka, virgu, meel viisiks on laenatud Martin Lutheri laulu Nüüd ristirahvas, laula sa (KLPR 323, „Nun freut euch, lieben Christen g’mein“) nimiviis. Sama Lutheri viis on saksa lauluraamatus Bartholomäus Ringwaldti teksti See aeg on tõesti ukse ees (KLPR 172, „Es ist gewisslich an der Zeit“) nimiviisina tuntud, kusjuures meie lauluraamatus KLPR 172 juures olevat Lutheri viisi tunneb saksa lauluraamat omakorda „Nun freut euch, lieben Christen g’mein“ nimelisena. Tundub, nagu oleks need kaks Lutheri viisi juba Punscheli koraaliraamatus (P. 202 ja 208) nimiteksti osas vahetusse läinud. Kuna need kaks viisi on aga samasuguse värsimõõduga, saab tänast päeva laulu Mu süda, ärka, virgu, meel laulda nii Uues Lauluraamatus selle laulmiseks soovitatud viisil See aeg on tõesti ukse ees kui ka Kiriku Laulu- ja Palveraamatus laulu juures ära trükitud viisil Nüüd ristirahvas, laula sa.

Tekst: Ene Salumäe