SUUR REEDE

22. aprill 2011

Suur Reede

Päeva teema: Jumala Tall

Päeva evangeelium: Jh 19:16-30 (Jh 18:1-19:42)

Päeva juhtsalm: Nõnda on Jumal maailma armastanud,

et Ta oma ainusündinud Poja on andnud,

et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Päeva laul:

OH JEESUS, SINU VALU-KLPR 94

Sõnade autor: Paul Gerhardt (1607-1676)

Viisi autor: Hans Leo Hassler (1564-1612)

Tõlkija: teadmata

Suur Reede on Kristuse surmapäev. Ometi on selles päevas lohutuse sõnum: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Suure Reede piiblilugemistes jälgitakse Kolgata sündmusi kuni Jeesuse surmani. Ka meie väljendame oma leina ja tunnistame oma osa Kristuse kannatustes ja palume päeva palves:

Aita meil Sinu valatud vere läbi pattudest puhastatuna

ja Sinu ristisurma läbi igavesest surmast päästetuna

osa saada Sinu taevariigi rõõmust.

Suure Reede päeva laul ühendab miljoneid kristlasi üle kogu maailma. See Paul Gerhardti ja Hans Leo Hassleri laul on saanud Suure Reede tunnuseks, sümboliks, passioonide sõnaliseks ja muusikaliseks teljeks. Neis keskajast pärit Kristuse kannatuste kirjeldustes on ühtaegu nii valu kui lootust:

Oh Jeesus, Sinu valu, Su raske kannatus,

see saadab mulle elu ja on mu rõõmustus.

Su ristisurma rada on mulle elutee.

Ei unusta ma seda, vaid elan Sinule. (KLPR 94)

Laulu sõnade autorit Paul Gerhardt’i loetakse suurimaks saksa kirikulaulikuks pärast Martin Lutherit. Wittenbergi lähedal Gräfenhainichenis sündinud ja varakult orvuks jäänud Gerhardt sai range luterliku kasvatuse. Pärast teoloogia õpinguid Wittenbergi ülikoolis pidi ta pikalt leiba teenima koduõpetajana, kuni sai 1651. a. vaimuliku ametisse Mittenwaldesse (Brandenburg) ja sealt 1657. a. Berliini Nikolai kirikusse. 1664. aastal keeldus ta paljude teiste luterlike vaimulike kombel alla kirjutamast reformeeritud kuurvürsti nõutud kirjalikule lubadusele tema poliitika toetuseks, nn. tolerantsusediktile, mille tulemusena Gerhardt eemaldati vaimulikutööst. Mõned aastad hiljem sai ta ülemdiakoni koha Lübbenisse (Frankfurt/Oder), kus töötas surmani.

Ehkki Paul Gerhardti laululooming ei ole väga arvukas (pisut üle 130 laulu), on tema luuletajatöö ometi luterliku kirikulaulu ajaloo kõige tähelepanuväärsem. Seda on tõlgitud paljudesse keeltesse ja Gerhardti laule leidub täna üle maailma nii luterlikes, katoliiklikes kui vabakiriklikes lauluraamatutes. Need laulud kuuluvad asendamatuina meie koguduselaulude põhivaramusse läbi kirikuaasta, sisaldades selget õpetust, sügavat vagadusetunnet, karastunud usku, Jumala usaldamist, isiklikke tundeid, igatsusi ja kogemusi avameelselt ja südamlikult ning keeleliselt kaunilt ja lihtsalt. Kui arvestada mitmeid katsumusi ja traagikat, mis Paul Gerhardti tema eluteel saatsid, jääb vaid imetleda, kui palju helgust ja lootusrikkust leiame tema lauludes.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on ühtekokku 20 Paul Gerhardti laulu (Uues Lauluraamatus 51, Saksa tänases lauluraamatus 26, Soome Virsikirja’s 15), neist tuntuimad paljude lauluraamatute esimene laul, armastatud advendilaul Kuis pean vastu võtma (KLPR 3), jõululaul Su sõime juures seisan ma (KLPR 37), Suure Reede laul Oh Jeesus, Sinu valu (KLPR 94), laulatuse laul Täis imet ja täis armu saatmist (KLPR 238), kiituselaul Eks mu kohus tänu teha (KLPR 292), Oskar Lutsu „Kevadest“ tuntud Mis vaevab sinu südant (KLPR 342), eelmise lauluraamatuaasta (2002) tunnuslaul Ma laulan suust ja südamest (KLPR 387), viimase paarikümne aastaga rahvapärase koraaliviisiga ülituntuks lauldud hommikulaul Mu süda, ärka üles (KLPR 398) ja paljude põlvkondade armastatud õhtulaul Nüüd hingvad inimesed (KLPR 408).

Paul Gerhardti laul Oh Jeesus, Sinu valu (KLPR 94) on kahtlemata üks tuntumaid kirikulaule üldse, kuid kindlasti kõige tuntum kannatusnädala ja Suure Reede laul. Selles osas võib teda võrrelda niisuguste kuulsate jõululauludega nagu Lutheri „Ma tulen taevast ülevalt“ või Gruberi „Püha öö“. Need kõik on laulud, mis on muutunud teatud pühade sümboliks, koondades endasse paljude erinevate rahvaste jaoks pühade sõnumi lihtsalt ja selgelt.

Paul Gerhardt’i viimasel Mittenwalde koguduses vaimulikuks olemise aastal 1656 loodud O Haupt voll Blut und Wunden lauluteksti aluseks on keskajast pärit ladinakeelsed värsid Salve caput cruentatum Need värsid on osa suuremast 7-osalisest meditatsioonide tsüklist Oratio Rhytmica, mis käsitleb ristilöödud Jeesuse erinevaid kehaosi ning mille seitsmes osa (Salve caput cruentatum) kirjeldab Jeesuse pead. Meditatsioon on pärit tsistertslaste kloostrist ja autoriks on pakutud nii Arnulf’i Löwenist (1200-1250) kui Gerhardti ajal ka juba sajandi võrra varasemat Bernhard’i Clairvaux’st (1090-1153).

Laulu viisi autor Hans Leo (von) Hassler sündis Nürnbergis organisti pojana. Pärast isalt algõpetuse saamist jätkus orelimängu ja kompositsiooni õppimine Veneetsias kuulsa Andrea Gabrieli juures. Sealt tuli Hassler Augsburgi, kus tegutses nii toomorganisti kui õukonna kammermuusikuna ja koges üha kasvavat kuulsust heliloojana. Lühikest aega oli ta Prahas keiser Rudolf II teenistuses erinevatel muusikalistel ametikohtadel ning ülendati keisri poolt aadli seisusesse. Nürnbergis jõudis ta teenida Frauenkirche organistina ja linna kapellmeistrina ning Dresdenis sai Hasslerist Saksimaa kuurvürsti Christian II õukonna orkestrijuht ja organist. Lisaks muusikalistele ülesannetele kavandas ta ka uue oreli Dresdeni lossikabelisse. Hans Leo Hassler oli kahtlemata oma aja saksa kõige kuulsam helilooja. Tema loomingusse kuulub nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Katoliiklikus kirikumuusikas on ta tuntud oma missade ja motettide ning protestantlikus kirikus rikkalike ja värvikate koraaliseadete poolest.

Suure Reede päeva laulu Oh Jeesus, Sinu valu viisiks märgitud ja Hassleri ühe tuntuimaks saanud koraaliviisi juurde on enne Gerhardti teksti läbi tuntuks saamist kuulunud poole sajandi jooksul terve rida nii ilmalikke kui vaimulikke tekste.

Esmalt ilmus viis Hassleri kogumikus „Lustgarten neuer teutscher Gesäng, Balletti, Galliarden und Intraden“ (1601) ilmaliku armastuslaulu tekstiga „Mein G’müt ist mir verwirret, das macht ein Jungfrau zart“ („Mu meel on sassi aetud, seda teeb üks neitsi õrn“). 1613. aastal trükiti viis Görlitzis koolilauluraamatus „Harmoniae sacrae“ juba koos Christoph Knolli (1563-1621) matuselaulu sõnadega „Herzlich tut mich verlangen“ (Ma püüan kõigest hingest, ULR 586) ja alles 1656. aastal Paul Gerhardti kaastöölise ja sõbra, Berliini Nikolai kiriku organisti Johann Crügeri (1598-1662) poolt pisut rütmiliselt muudetuna kogumikus „Praxis Pietatis Melica“ koos Paul Gerhardti (1607-1676) sõnadega „O Haupt voll Blut und Wunden“ (Oh Jeesus, Sinu valu, KLPR 94).

See Gerhardti Suure Reede laulu Oh Jeesus, Sinu valu nimiviis on Kiriku Laulu- ja Palveraamatus antud veel 6 erineva teksti laulmiseks. Arvestades laulu kannatusajale omast tõsist meeleolu on mõistetav, et ka kõik ülejäänud sellel viisil lauldavad tekstid on otsesemal või kaudsemal moel kantud nukravõitu alatoonist: aastavahetuse, paastuaja ning leina- ja igavikulaulud.

Laulu eesti keelde tõlkija on nimeliselt teadmata. Eestikeelsena on Paul Gerhardti laul Oh Jeesus, Sinu valu ilmunud lauluraamatus, mis kannab nime „Monned Laulud, Mis surest Laulo=Ramatust on mahha jänud mis Jummala auuks Ello parrandusseks ja Süddame römustamisseks voib laulda... Ria Linnas Samuel Lorenz Frölich 1726“. Selles lauluraamatus Kristuse kannatuse laulude osa esimeseks lauluks on „Oh Jesus! Sinno wallo“ (laul nr. 20) 10-salmilisena ja algab nõnda:

Oh Jesus! Sinno wallo / so raske kannatus /

se satab mulle ello / se on mo römustus /

Kui võrrelda seda tõlget sama laulu tõlkega 1829. aastal trükitud „Eesti Ma Rahwa Laulo Ramat’us“ (laul nr. 51) ja 1864. aastal Tartus trükitud „Eesti Ma rahwa Uus Laulo=Ramat’us“ (laul nr. 65), on muudatused minimaalsed ja eelkõige eesti keele kirjutusviisi uuendustest lähtuvad. 1892. aastal Tallinnas (Reval) trükitud „Eesti maa rahwa Laulu=raamatus“ (laul nr. 74) on laulu 10 salmi juba keeleliselt rohkem redigeeritud ja muudatused julgemad. 1899/1900. a. Uus Lauluraamat (ULR 196) pakub eelmisega võrreldes veelgi rohkemaid keelelisi, kuid ka sisulisi muudatusi.

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu lauluraamatukomisjoni töös oli selle laulu redaktsiooni ettevalmistajaks lauluraamatukomisjoni liige ja Võrumaa praost Armand Leimann. Võrreldes eelnevate laulu-raamatutega on laulu lühendatud 6-salmiliseks (välja jäid 3., 7., 8. ja 10. salm) ning keeleliselt redigeeritud vastavalt eesti keele uuenemisele nii kirjaviisi kui ka mõningate väljendite osas, kuid enamus salme on jäänud siiski praktiliselt samaks.

Paul Gerhardti laul Oh Jeesus, Sinu valu on olemas eestikeelsena ka baptistide lauluraamatus „Vaimulikud laulud“ (Tallinn 1997, laul nr. 113) ja „Katoliiklikus Lauluraamatus“ (Tallinn 2008, seal laul nr. 95). Mõlemas on laul vaid 4 salmilisena (KLPR salmid 1, 2, 3 ja 6). Tõlge on mõlemas lauluraamatus täpselt sama, kuid erineb veidi KLPR tõlkest. Tõlkija ega redigeerija nime pole ka nendes lauluraamatutes märgitud.

Tekst: Ene Salumäe