Tänase päeva laul

17. aprill 2011

Palmipuudepüha - Palmarum

Päeva teema: Aukuninga alandustee

Päeva evangeelium: Jh 12:1-8

Päeva juhtsalm: Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,

et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

Päeva laul:

KUNINGAS ON JEESUS KRISTUS-KLPR 86

Sõnade autor: Philipp Friedrich Hiller (1699-1769);

Viisi autor: Johann Löhner (1645-1705)

Tõlkija: Carl Eduard Malm (1837-1901)

Pühapäeva nimetus dominica palmarum tuleb päeva evangeeliumist. Nii Palmipuudepüha kui 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest, kus kirjeldatakse Jeesuse saabumist Jeruusalemma ja juubeldavat rahvahulka, kes laotas Jeesuse teele palmioksi ja tervitas Teda:

Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!

Hoosianna Taaveti Pojale!

Palmipuudepüha päeva laulu sõnadega kõlaks see:

Kuningas on Jeesus Kristus! Autroonile Ta istus.

Poja aujärg kõikumatu, Tema iga lõppematu.

Kiitke Teda, taevaväed, õndsad õiged,

kelle käed palmioksi kannavad. (KLPR 86)

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

Laulu sõnade autor Philipp Friedrich Hiller oli vaimulik ja kirikulaulude looja, kes elas ja tegutses Lõuna-Saksamaal ning on nn württembergi pietistliku koolkonna laululoojate üks kuulsamaid esindajaid. Mühlhausen/Enz’is Württembergis vanas vaimulike suguvõsas sündinud Hiller sai otsustavad pietistlikud mõjud kooliaastatel Denkendorfis, olles tuntud saksa õpetlase ja teoloogi Johan Albrecht Bengeli õpilane. Need mõjud kajastusid hiljem tema luuletustes, kus ta erinevalt herrnhutlastest eelistas maheduse ja magususe asemel värsket ja kainet piibellikku tõsidust: kogu usuelu ja teoloogia peavad põhinema Piiblile.

Pärast teoloogiaõpinguid oli Philipp Friedrich Hiller vaimulikuks mitmes Lõuna-Saksamaa koguduses, kuni ta ränga haiguse tagajärjel kaotas hääle. Ehkki vaimuliku tööd ta küll jõudumööda jätkas, kasutades oma mõtete väljendamisel assistendi abi, andis see seik veelgi tugevama tõuke ja ka vajaduse pühenduda vaimulike laulude kirjutamisele.

Philipp Friedrich Hilleri loomingusse kuulub ühtekokku üle tuhande (1075) laulu, lisaks on ta kirjutanud mitmeid hingehoidlikke raamatuid. Suurem osa tema vaimulikest laulutekstidest on koondatud kogumikku Gesitliches Liederkästlein zum Lobe Gottes (kahes osas 1762 ja 1767). Tema üheks esimeseks vaimulike laulude kogumikuks on aga Johann Arndti palvete põhjal sündinud laulutekstid “Paradiesgärtlein geistreiches Gebete” in Liedern (Nürnberg 1729-31).

Hilleri paljudest lauludest peetakse teadaolevalt 28. augustil 1755. a. Ef 1:21-22 kirjakohast (...kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul, ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele...) inspireerituna loodud Jesus Christus herrscht als König üheks säravaimaks. Selle ülistava laulu Kuningas on Jeesus Kristus, (KLPR 68) leiame eestikeelsena ka Kiriku Laulu- ja Palveraamatu palmipuudepüha laulude hulgast, lisaks veel advendilaulu Me ootame Sind, Jeesus Krist (KLPR 5, „Wir warten dein, o Gottes Sohn“). Kui sirvida Uut Lauluraamatut, lisanduvad neile veel mõned selle hääle kaotanud, kuid oma rohkete laulude kaudu vaimulikku sõnumit üle sajandite meienigi edastanud meistri laulud: Vaata, Sinu kuningas (ULR 124, „Sieh, dein König kommt zu dir“), Arm olgu kõikidega („Die Gnade sei mit Allen“, ULR 409), Mu peale Jumala halastanud (ULR 423, „Mir ist Erbarmung widerfahren“).

Laulu viisi autor Johann Löhner oli 17. sajandi saksa helilooja ja organist, kes põhilise osa oma elust tegutses Nürnbergis. Juba varases nooruses vanemad kaotanuna kasvatasid teda õde ja õemees G.C. Wecker, kellest sai ka tema oreliõpetaja. Oma teadmisi ja oskusi täiendas Löhner reisidel Viini, Salzburgi ja Leipzigisse, kuid pöördus siis tagasi kodulinna Nürnbergi, kuhu jäi oma elu lõpuni, teenides elatist laulja ja organistina mitmes linna kirikus (Frauenkirche, Spitalkirche, Lorenzkirche).

Johann Löhneri tuntuim teos on Auserlesene Kirch- und Tafel-Music (1682), mis sisaldab 12 läbikomponeeritud teost soolohäälele, kahele viiulile ja basso continuole. Tema teadaolevast ooperist on säilinud vaid mõned aariad. Koduseks musitseerimiseks on ta loonud üle 300 rahvapärases stiilis laulu häälele ja basso continuole, samuti viise vaimulikele tekstidele, millest on hiljem saanud armastatud koraalid.

Kuningas on Jeesus Kristus (KLPR 86) on Löhneri ainus viis Kiriku Laulu- ja Palveraamatus ning kasutatud Hilleri lauluteksti nimiviisina („Omal viisil“).

Viis ise on esmakordselt ilmunud trükis 1691. aastal kogumikus Der Geistlichen Erquick-Stunden ja seal tuntakse teda koos vana Nürnbergist pärit tundmatu autori tekstiga “Alles ist an Gottes segen”.

Sakslaste lauluraamatus Evangelisches Gesangbuch on olemas see Löhneri viis (pisut varieeritud viisikäikudega võrreldes Kiriku Laulu- ja Palveraamatuga) nii vanema, 17. sajandist pärit tekstiga „Alles ist an Gottes Segen“ (EG 352) kui ka Philipp Friedrich Hilleri särava 11-salmilise tekstiga „Jesus Christus herrscht als König“ (EG 123), mis meile eestikeelsena tuttav kui Kuningas on Jeesus Kristus (KLPR 86).

Selle Johann Löhneri viisi juures mainitakse sageli ka ühe teise saksa helilooja nime. Nimelt on seda koraaliviisi sajandijagu hiljem välja andes pisut kohendanud ja seadnud oma ajastu stiilis Leipzigi Thomaskantor Johann Adam Hiller (1728-1804), paljude laulumängude ja koraalimeloodiate autor.

Laulu eesti keelde tõlkija Carl Eduard Malm, teoloog, filoloog, luuletaja ja luuletõlkija, sündis Tallinnas rootslasest isa ja sakslannast ema kunstilembeses kodus. Huvi eesti keele vastu sai alguse kodust ja süvenes gümnaasiumis, kus tema õpetajaks oli F.J.Wiedemann. Malmi peetakse üheks parimaks eesti keele tundjaks 19. sajandi Eestimaa kubermangus. Ta oli ka üks Kuusalu koguduse õpetaja Eduard Ahrensi poolt juurutatud eesti keele uue kirjaviisi tuliseid pooldajaid.

Pärast filoloogia ja teoloogia õpinguid Tartu Ülikoolis töötas Carl Eduard Malm mõnda aega koduõpetajana Kambjas ja Tapal. 1864. aastal ordineeriti ta vaimulikuks ja oli 36 aastat kuni oma surmani Rapla koguduse õpetajaks, lisaks osa ajast ka Lääne-Harju praost ning Eestimaa konsistooriumi assessor. Raplas tegutsenud tugeva vennastekogudusega oli tal väga hea kontakt, samuti hinnati teda kui suurepärast jutlustajat ja hingehoidjat. Carl Eduard Malm oli ka Rapla praeguse kahetornilise kiriku ehituse algatajaks ja eestvedajaks, kuigi kahjuks ei jõudnud ta ära näha kiriku lõplikku valmimist.

Kirjandusvallas peetakse Malmi esimeseks, kes tutvustas eesti lugejale väga heas tõlkes Goethe, Schilleri ja Heine ballaade ning Krõlovi valme, tõstes nende originaalilähedaste, sõnavararikaste ja värsitehniliselt sujuvate eestindustega eesti luuletõlke taset. Vähem tuntud autorite värsse on ta mugandanud vabamalt ja mõnikord on neid raske eristada tema enda luuletustest, mida iseloomustab loomulik rahvakeel ja rahvalik ütlemisviis. Tema tuntuim eestindatud luuletus „Kask” („Üks kask meil kasvab õues…”) kulgeb sageli rahvaliku lauluna tänapäevalgi. C. E. Malmi luuletused ja luuletõlked ilmusid kogumikus „Vana ja Uut, Eestirahva ajaviiteks” (1870). Andeka pedagoogina koostas Malm 19. sajandi ühe parema kooliõpiku “Laulud ja Loud” (I–II 1874, III 1884), millest anti välja 9 kordustrükki ja mis oli Põhja-Eesti koolides kasutusel veel 20. sajandi algul.

Carl Eduard Malmil on tähtis roll ka meie kiriku lauluvara uuendamisel nii originaalloomingu kui tõlgetega. 1894. a. ilmus "Sada vaimulikku laulu, kirikus ja kodu laulda", millest enamik on heal tasemel tõlked. Uues Lauluraamatus on Malmilt kolm oma laulu ning 23 tõlketeksti. Kiriku Laulu- ja Palveraamatust leiame ühe Malmi teksti (Rõõmusta, rõõmusta, KLPR 328) ja 8 tõlget, sealhulgas Kuningas on Jeesus Kristus (KLPR 86).