24.04 Päeva laul

24. aprill 2011

Kristuse ülestõusmise püha ehk 1. ülestõusmispüha

Päeva teema: Kristus on surnuist üles tõusnud!

Päeva evangeelium: Jh 20:1-10

Päeva juhtsalm: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan

igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Päeva laul: HALLELUUJA! JEESUS ELAB-KLPR 102

Sõnade autor: Jaan Bergmann (1856-1916)

Viisi autor: Joachim Neander (1650-1680)

Ülestõusmispühad on kirikuaasta keskpunkt, pühade püha – Festum festorum. Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel kõikjal rõõmus kuulutus:

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Kirik laulab kiitust Kristuse ülestõusmise valgusele ja mõtleb Jumala imelistele tegudele. Kristus on võitnud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab, et Jeesus on Jumala Poeg. See ülestõusmissõnum on kogu ristiusu alus ja tuum.

See on päev, mille Issand on teinud:

ilutsegem ja rõõmustagem Temast! (Psalm 118:24)

Jumalateenistuse liturgias rõkatavad pärast pikka paastuaja vaoshoitust taas ülistushümnid Gloria (Au olgu Jumalale kõrges) ja Laudamus (Me kiidame Sind) ning Halleluuja-hüüded.

1. Ülestõusmispüha päeva laul kunagise Paistu Maarja koguduse õpetaja Jaan Bergmanni sõnadega võtab kokku pühade rõõmusõnumi:

Halleluuja! Jeesus elab! Surm ja põrgu võidetud!

Taevas kui ka maa peal kõlab ingli rõõmus kuulutus:

Üles tõusnud Elutooja, Jeesus elab, halleluuja! (KLPR 102)

Sama laulu sõnadega hõiskab täna, sajand hiljem, ka Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus 1. ülestõusmispüha missal.

Laulu sõnade autor Jaan (Johannes) Bergmann oli vaimulik, luuletaja ja tõlkija. Põltsamaalt alanud haridusteed jätkas ta Tallinnas ning seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Pärast prooviaastat Peterburi Jaani koguduses Jakob Hurda käe all, ordineeriti Jaan Bergmann 1883. aastal vaimulikuks. Aastast 1884 kuni oma surmani 1916. a. oli Jaan Bergmann Paistu Maarja koguduse õpetaja.

Jaan Bergmanni lüürilises luules on valdavad looduse ja isamaa teemad, samuti muistsete eestlaste vabadusvõitlus ja rahvaluulest saadud inspiratsioon. Teda peetakse oma aja üheks parimaks vormimeistriks, luulekeele rikastajaks ning edasiviijaks. Tähelepanu-väärsed on ka Bergmanni tõlked kreeka, saksa ja vene keelest. Eesti Kirjameeste Seltsi aktiivse liikmena tegutses Bergmann ka rahvaluule kogujana.

Jaan Bergmanni tegevus eesti lauluraamatute ja kirikulaulude kujunemise loos on tähelepanuväärne. 1887. aastal pandi Liivimaa sinodi poolt kokku komisjon, mille ülesandeks oli 1869. aastal välja antud “Eesti Maa rahva Koddo- ja Kirriko-Raamatu” esimese osa –lauluraamatu - keeleline ja sisuline uuendamine. Komisjoni esimeheks valiti Põltsamaa koguduse õpetaja Carl Maurach ning lauluraamatu keeleliseks ülevaatajaks Jaan Bergmann. Esimene komisjoni töö vili ilmus 1895. aastal nime all “Vaimulikud laulud”. Mõned aastad hiljem otsustasid Liivimaa ja Eestimaa lauluraamatu-uuendajad oma jõud ühendada ning Bergmannist sai ka uue komisjoni keeleline ülevaataja, kuigi viimase otsuse tegemine jäi uues komisjonis juba Jakob Hurda kätte. Uus Lauluraamat valmis 1899. aastal ja jõudis koguduste kätte aasta hiljem. Sellesse lauluraamatusse jõudis ühtekokku 8 Jaan Bergmanni teksti ja 18 tõlget, hilisemates lisades veel paar tükki. Neist Halleluuja! Jeesus elab! (KLPR 102) ongi Uue Lauluraamatu esimese lisa esimene laul (ULR 636).

Jaan Bergmanni vaimulikku luulet ja tõlkeid leiame rohkesti ka Kiriku Laulu- ja Palveraamatust: 6 tema oma lauluteksti ja 10 tõlget. Mitmel neist on kindel koht meie kirikuaasta pühades ja kiriklikel talitustel nagu aastavahetuse laul Elulaevuke on sõudnud (KLPR 40), Maarja kiituslaulule Magnificat’ile põhinev Minu hing austab (KLPR 82), ülestõusmispühade laul Halleluuja! Jeesus elab! (KLPR 102) ja leeripühal Oh Isa, Sinu altarile (KLPR 230) ning tõlgetest Suure Neljapäeva laul Mu Jeesus, kes Sa õhtul hilja (KLPR 89) ja armastatud kiituselaul Kiida nüüd Issandat, minu süda (KLPR 298).

Laulu viisi autor Joachim Neander (Neumann) oli saksa reformeeritud kiriku õpetlane (kalvinist), teoloog ja kirikulaulude looja, kelle üle maailma kristlaskonna kuulsaimaks kiituslauluks on kindlasti Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat, kiita (KLPR 306, saksa keeles „Lobe den Herren, den mächtigen König der Ehren“).

Bremenis haritlaste suguvõsas sündinud Joachim Neander õppis oma kodulinna ülikoolis teoloogiat, koges pietistliku äratuse ning jätkas seejärel koduõpetajana Frankfurtis (Main). Seal tutvus ta oma aja mõjukate pietistide Philipp Jakob Speneri (1635-1705) ja Johann Jakob Schütziga (1640-1690). Olnud mõned aastad Düsseldorfi reformeeritud koguduse ladinakooli rektoriks, naases Joachim Neander sünnilinna Bremenisse täitma õpetaja ja vaimuliku ülesandeid, kus ta aga juba järgmisel aastal kõigest 30-aastasena suri.

Vanaisa soovil ja tolle aja trendidele vastavalt muutsid Neumannid oma nime kreekapäraselt Neanderiks. Düsseldorfis töötamise ajal meeldis Joachim Neanderil jalutada looduse poolest inspireerivas Düsseli jõe orus. 19. sajandi alguses nimetati org, kus sündisid paljud Neanderi luuletused ja laulutekstid, tuntud laululooja auks Neandertal’iks (Tal = saksa keeles „org“) ning suur koobas Neanderhöhle’ks (Höhle = saksa keeles „koobas“). Ülemaailmset kuulsust Neanderi nimele lisas aga veelgi 1856. aastal sealt samast orust leitud eelajaloolised arvatavad inimjäänused, mida hakati asukoha järgi kutsuma homo neanderthalensis ehk neandertaallaseks.

Oma lühikese elu jooksul jõudis Joachim Neander kirjutada umbes 60 kirikulaulu (enamasti nii sõnad kui ka viisi), millest mitmed on tänini tuntud ja armastatud. Teda peetakse väljapaistvaimaks saksa reformeeritud kiriku ja saksa üheks esimeseks olulisemaks reformatsioonijärgseks laululoojaks üldse. Neanderi laulud kogumikus „Bundes-Lieder und Dank-Psalmen“ (1680) olid kui teerajajaks pietistlikele lauluraamatutele reformeeritud ja luterlikus kirikus.

Jaan Bergmanni ülestõusmispüha laulu Halleluuja! Jeesus elab (KLPR 102) viisiks on laenatud Joachim Neanderi laulu „Jumal vägev valitseja“ (KLPR 349, saksa keeles „Unser Herrscher, unser König“) nimiviis. Seda hoogsat ja pidulikku viisi kasutatakse Kiriku Laulu- ja Palveraamatus veel 7 lauluteksti juures. Lisaks on Neanderilt meie lauluraamatus veel 2 teksti koos viisiga: Imeline Issand (KLPR294), Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita (KLPR 306) ning üks tekst Maa ja meri kiidavad (KLPR 388).

Tekst: Ene Salumäe